Jaekaubandusettevõtete müügitulu näitas märtsis veel kasvu
Statistikaameti andmetel suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu märtsis nii jooksev- kui ka püsivhindades 4% aastases võrdluses. Käesoleva aasta esimese kolme kuuga suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu jooksevhindades 6% ja püsivhindades 5%, mis on mõlema puhul isegi ligi ühe protsendipunkti võrra tugevam näitaja kui möödunud aasta viimases kvartalis.
Kolmveerandi jaekaubanduse alamsektorite müügitulu märtsis suurenes
Kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad ja joogid ehk nn hüper- ja supermarketites (mille osakaal jaekaubanduses on veidi üle 40%), suurenes müügitulu märtsis püsivhindades 4% ning andis ühe suurima panuse jaekaubandusettevõtete müügitulu kasvu. Teine, väga olulise positiivse mõjuga alamsektor oli jaemüük muudes spetsialiseeritud kauplustes, mis sisaldab väga laia spektrit kauplusi (nt mobiilsideseadmed, arvutid, kellad, juveelitooted, spordikaubad, aianduskaubad jne). Selliste kaupluste müügitulu suurenes lausa veerandi võrra. Tugev müügitulukasv oli ka apteekides ja toidukauplustes, kus müügitulu suurenes vastavalt 15% ja 12%. Inimesed on hakanud oluliselt rohkem oste tegema ka läbi e-kaubanduse. Ligi kolmveerandi jaekaubanduse alamsektorite müügitulu näitas märtsis veel kasvu. Müügitulu vähenes aga kaubamajades, rõivaid ja jalatseid müüvates kauplustes ning mootorikütuse jaemüügis. Nende alamsektorite osakaal on ülejäänud veerand jaekaubandusest.
Aprillis näeme jaekaubandusettevõtete müügitulu halvenemist
Märtsis ei avaldunud COVID-19 majandusšoki mõju veel kaugeltki täiel määral. Inimeste liikumine vähenes küll pärast eriolukorra kehtestamist, kuid enamus jaekaubandusest jäi avatuks. Kaubanduskeskused suleti alles 27. märtsil, samas kui nendes olevad super- ja hüpermarketid, mis on jaekaubanduses väga suure mõjuga, jäid avatuks. Swedbanki kaardimaksete statistika näitab aga eriolukorra väljakuulutamisele järgnevatel nädalatel enamikes jaekaubandusega seotud tehingutes tugevat käibelangust. Samuti võtsid inimesed vähem raha sularahaautomaatidest. Seega, kuu teisel poolel muutus pilt järsult halvemaks. Aprillis näeme kindlasti jaekaubandusettevõtete müügitulu halvenemist.
Tarbijate- ja kaubandusettevõtete kindlustunne halvenes aprillis järsult
Kui märtsi alguses tehtud uuring tarbija- ja kaubanduse kindlustundes erilist muutust ei näidanud, siis aprillis langes see järsult. Tarbijakindlustunne jäi küll pidama 2012. aasta lõpu tasemele, kuid kaubanduse kindlustunne langes ühe kuuga 2009. aasta põhja lähedale. Veelgi sügavama languse tegi aga kaubandusettevõtete majandustegevuse ootus eesoleval kolmel kuul, mis langes kõigi aegade madalaimale tasemele. Inimeste hinnang oma finantsolukorra kohta lähitulevikus ning ka nende praegune ostuvalmidus on küll järsult halvenenud, kuid suuremate ostude plaanid kaugemas ettevaates püsivad veel kõrgel tasemel.
Inimeste säästud eriolukorra järel suurenesid
Eratarbimine tervikuna on viimase seitsme nädalaga tugevasti kukkunud, kuid kuna töötute arv ja selle määr on veel võrdlemisi mõõdukas (7,5%), ei ole see majapidamiste säästusid vähendanud. Eriolukorrale järgnevatel nädalatel Swedbanki eraklientide hoiuste portfelli kasv isegi kiirenes. Eesti inimesed hoiavad hoiustel keskmiselt ligikaudu 70% oma säästudest. Kaubanduskeskuste avamine mai keskel, eriolukorra piirangute vähendamine ning inimeste liikumise kasv peaksid jaekaubandusettevõtete müügitulule positiivse tõuke andma. Samas kui töötute arv peaks järsult tõusma, hakkaks see nii sissetulekuid, säästusid kui ka inimeste tarbimist vähendama. Seetõttu on valitsusel oluline pingutada selle nimel, et tööpuudus väga kõrgele ei tõuseks.
Jaekaubandusel on oluline mõju kogumajandusele
Jaekaubanduse osakaal Eesti SKP-s on küll vaid ligi 4%, kuid sellega seotud tarne- ja väärtusahelad ulatuvad oluliselt kaugemale ja muudavad koos sellega kaudse mõju majandusele suuremaks. Möödunud aastal töötas jaekaubanduses 51 000 inimest ehk 7,6% kogu tööhõivest. Seega mõjutab jaekaubanduse müügitulu langus suurt osa kogumajandusest.
