Raul Kirsimäe: nutikas ressursijuhtimine loob konkurentsieelise

Tööstuses ei sünni konkurentsieelis ainult suuremast mahust või odavamast tööjõust. Sageli tekib see hoopis võimest optimeerida protsesse, vähendada raiskamist ja kasutada ressursse targemalt. Sellist lähenemist seostatakse üha enam jätkusuutliku tootmisega.

Eesti tööstuse mahud on hakanud tasapisi taastuma, kuid ettevõtete tegevuskeskkond on endiselt ebakindel. Nõudlus kõigub, sisendihinnad püsivad kõrged ning ettevõtted peavad üha enam mõtlema sellele, kuidas konkurentsivõimet kasvatada.

Swedbanki tööstusosakonna juhi Raul Kirsimäe sõnul kiputakse jätkusuutlikkust tööstuses sageli nägema pigem kuluna kui võimalusena tootmist tõhusamaks muuta. „Jätkusuutlikkusest räägitakse sageli kui lisakoormast, mis kasvatab kulusid ja tõstab omahinda. Tegelikult võib see hästi juhituna olla hoopis vahend, mis aitab ettevõttel tõhusamalt tegutseda, kulusid vähendada ja turupositsiooni tugevdada,“ ütleb Kirsimäe.

Tema sõnul on tööstus selle loogika eriti hea näide, sest tootmine vajab korraga energiat, toorainet ja inimesi. Kui protsesse targalt ümber kujundada ja uusi tehnoloogiaid kasutusele võtta, on võimalik samal ajal parandada tootmise efektiivsust ja vähendada keskkonnajalajälge.

Sarnast loogikat kirjeldab ka A. Le Coqi kestlikkuse spetsialist Hanna Uibokand, kelle sõnul tähendab jätkusuutlik tööstus eelkõige tasakaalu väärtuse loomise ja ressursside vastutustundliku kasutamise vahel. Tema hinnangul ei piirdu see ainult keskkonnamõju vähendamisega, vaid hõlmab terviklikku ärimudelit, kus ressursitõhusus, ringmajandus ja sotsiaalne vastutus on integreeritud igapäevastesse protsessidesse.

Nutikad investeeringud tugevdavad konkurentsivõimet

Kirsimäe sõnul otsiti just sellist lähenemist ka tänavusel Äripäeva konkursil „Aasta tehas“, kus tunnustati ettevõtteid, kes suudavad siduda ressursitõhususe selgelt mõõdetavate äritulemustega. Heaks näiteks peab ta A. Le Coqi tehast, mis pälvis vastutustundliku tehase tiitli.

„A. Le Coqi iseloomustab selge pikaajaline strateegia, kus tootmise tõhusus ja väiksem jalajälg on teadlikult seotud konkurentsivõime kasvatamisega. Jätkusuutlikkus ei ole seal eraldiseisev eesmärk, vaid praktiline juhtimispõhimõte,“ märgib Kirsimäe.

Näiteks võimaldab ettevõtte tehnoloogiline pesuveekäitlusjaam vähendada reostuskoormust ning samal ajal toota biogaasi, mida kasutatakse tootmises energiaks. Lisaks on ettevõte investeerinud elektriveokitesse, päikeseenergiasse, automatiseerimisse ja soojuspumpadesse, mis aitavad vähendada energiakulu ning suurendada tootmise efektiivsust.

Mõtteviisi muutus ei toimu üleöö

A. Le Coqi kestlikkuse spetsialisti Hanna Uibokandi sõnul kujunes A. Le Coqis mõtteviisi muutus välja praktilisest vajadusest tootmist tõhusamaks muuta. Alguses keskenduti eelkõige energia-, vee- ja toormekulu vähendamisele, et kulusid optimeerida. Selle käigus sai aga selgeks, et ressursisääst ja keskkonnahoid on sisuliselt sama mündi kaks külge.

Strateegiline pööre toimus aastatel 2020–2021, kui ettevõte liikus üksikutelt parendusprojektidelt suuremate ja süsteemsemate investeeringuteni, näiteks biogaasi tootmise, päikeseparkide ja roheelektri kasutuselevõtuni. Samal ajal muutusid turu ootused: järjest rohkem tarbijaid ja jaekette on hakanud eelistama partnereid, kes suudavad oma vastutustundlikkust tõestada.

Uibokandi hinnangul on üks Eesti tööstuse suuremaid kasutamata võimalusi seotud ressursside väärindamisega. Eestis toodetakse küll palju toorainet ja pooltooteid, kuid nende lisandväärtus realiseeritakse sageli mujal.

Ringmajanduse loogika pakub võimaluse muuta kõrvalsaadused ja tootmisjäägid uute toodete või protsesside sisendiks. Nii on võimalik sama ressursi juures luua rohkem majanduslikku väärtust ning vähendada keskkonnamõju toodangu ühiku kohta.

Konkurentsivõime küsimus

Kirsimäe sõnul näitab tööstuse kogemus hästi, et kui jätkusuutlikkus siduda ettevõtte igapäevase tootmisloogika ja strateegiliste eesmärkidega, võib sellest saada konkurentsivõime mootor – midagi, mis aitab ühtaegu vähendada keskkonnamõju, suurendada tootmise tõhusust ja parandada majandustulemusi.

Uibokandi sõnul liiguvad paljud ettevõtted praegu just selles suunas. A. Le Coqi järgmine eesmärk on vähendada fossiilsete kütuste, eelkõige maagaasi kasutamist ning otsida alternatiive biomassi, biogaasi ja soojussalvestuslahenduste näol.

Nii Kirsimäe kui ka Uibokand näevad tööstuse tulevikku selles, et ettevõtted õpivad oma ressursse kasutama järjest targemalt. Kui see õnnestub, ei ole keskkonnahoid enam eraldi eesmärk, vaid loomulik osa ettevõtte konkurentsivõimest.