Korteriühistu raha vajab sama head kaitset kui maja ise
Korteriühistu juhatuse liikmeks olemine tähendab suurt usaldust. Lisaks maja korrashoidmisele ning elanike ühiste huvide eest seismisele usaldatakse juhatuse pilgu ja kontrolli alla ühistu raha. Seda asjaolu teavad aga paraku ka petturid, kes püüavad kelmusega seda raha välja petta.
Petturid sihivad korteriühistuid
Politsei- ja Piirivalveameti andmetel registreeriti Eestis möödunud aastal ligi 3700 pettusejuhtumit ning inimeste ja ettevõtete kogukahju ulatus enam kui 30 miljoni euroni. Pettused ei puuduta enam ammu ainult eraisikuid – aina sagedamini satuvad ohvriks ka ettevõtted ja korteriühistud. Meediaski leiavad kajastust üha enam just juhtumid, kus petturid on võtnud sihikule raamatupidajad või organisatsioonide juhatuse liikmed. Kui aga pettuse ohvriks langeb ühistu, mõjutab see korraga kümneid või isegi sadu kodusid.
Korteriühistud on petturitele atraktiivne sihtmärk mitmel põhjusel. Sageli juhivad ühistuid inimesed, kes teevad seda vabatahtlikult põhitöö kõrvalt. Nad ei pea olema finants-, IT- ega küberturbespetsialistid ning just sellele petturid loodavadki. Nad kasutavad ära kiirustamist, usaldust ja inimlikke eksimusi.
Levinud skeemid algavad sageli süütuna näivast e-kirjast või telefonikõnest. Pettur esineb panga, koostööpartneri või riigiasutuse töötajana ning loob mulje, et kiiresti on vaja teha mõni makse, kinnitada toiming või muuta kontoandmeid.
Teinekord jõutakse aga ühistu kontoni hoopis juhatuse liikme isikliku konto kaudu, kui inimene langeb eraisikule suunatud pettuse ohvriks. Sellistes olukordades ei ole probleem hooletuses, vaid selles, et petturid oskavad väga veenvalt usaldust kuritarvitada. On tähtis teada, et ametiasutused ei survesta klienti kunagi kiirkorras tegutsema ega kaasa neid politseioperatsioonidesse petturite püüdmiseks.
Ole valvas ja kasuta turvameetmeid
Sama oluline kui teadlikkus võimalikust pettuse ohust on internetipanga õige seadistus, mis aitab kahjusid minimeerida.
Swedbanki kogemus näitab, et paljudel organisatsioonidel ja ühistutel on internetipangas märksa suuremad makselimiidid, kui igapäevaseks tööks tegelikult vaja oleks. Sageli on ühistul limiidid suurendatud renoveerimise, mahukamate remonditööde või mõne muu ühekordse projekti ajaks ning hiljem unustatakse need tagasi muuta. Kui pettur saab sellisele kontole ligipääsu, võib üheainsa tehinguga kaduda väga suur summa.
Seetõttu tasub limiidid regulaarselt üle vaadata ja hoida need kooskõlas ühistu tavapäraste maksetega. Kui suuremat makset on vaja teha vaid aeg-ajalt, saab limiiti ajutiselt suurendada ja pärast makse tegemist taas vähendada. Nii säilib vajalik paindlikkus, kuid risk väheneb.
Kui ühistus tegeleb maksetega rohkem kui üks inimene, tasub aga suuremate ülekannete või muudatuste jaoks seadistada kahe kasutaja kinnitus. Üks inimene valmistab makse ette, teine kinnitab selle. Seda nimetatakse nelja silma põhimõtteks. Esmapilgul võib see tunduda ebamugava lisasammuna, kuid tegelikult aitab ära hoida nii inimlikke eksimusi kui ka olukordi, kus üks inimene satub petturi mõju alla. Kui raha on juba petturi kontole liikunud, on seda sageli väga keeruline või lausa võimatu tagasi saada.
Samuti tasub aeg-ajalt üle vaadata, kellel üldse on ühistu kontodele internetipangas ligipääs ja millised on nende õigused. Juhatuse liikmed vahetuvad ning vahel jäävad vanad kasutajaõigused kehtima lihtsalt seetõttu, et neid pole üle kontrollitud. Mida vähem on põhjendamatuid ligipääse, seda väiksem on risk.
Keela liikumine erakliendi ja ärikliendi konto vahel
Pettuse ohvriks langemise riski aitab vähendada ka see, kui erakliendi ja ärikliendi konto vahel ei saa uuesti sisse logimata liikuda. See aitab ennetada näiteks olukorda, kus raamatupidaja langeb pettuse ohvriks ja arvab, et sisestab PIN-koode ainult endaga seotult, kuid tegelikult tekib juurdepääs automaatselt kõikidele kontodele. Pettuse saab ära hoida, kui automaatne liikumine era- ja ärikliendi konto vahel on piiratud.
Täiendavat kaitset pakuvad ka teised internetipanga turvaseadistused. Korteriühistu saab määrata topelt kinnituse maksetele, luua mitu administraatori profiili, piirata kasutajaõiguste ja limiitide muutmist ning lisada IP-aadresside või riikide kohta piirangud. Need muudatused ei nõua investeeringuid, kuid võivad pettusekatse korral mängida otsustavat rolli. Turvalisust suurendada aitavaid seadistusi saab lisada ja muuta internetipangas.
Märka muutusi
Tähelepanelik tasub olla ka siis, kui koostööpartner teatab ootamatult pangakonto vahetusest. Enne makse tegemist tuleks uus kontonumber alati üle kontrollida mõne teise suhtluskanali kaudu, näiteks helistades tuttavale telefoninumbrile. Sama kehtib uute partnerite kohta – enne koostöö alustamist tuleb alati veenduda, et ettevõte ja selle esindaja on usaldusväärsed.
Pettused muutuvad iga aastaga nutikamaks ning kurjategijad otsivad pidevalt uusi võimalusi inimeste usalduse kuritarvitamiseks. Aga nagu näha, ei eelda suurem turvalisus automaatselt suuri investeeringuid. Esimesed sammud saab teha seadistusi üle vaadates ning teades, kellel on millised kontoga seotud õigused ja rollid. Korteriühistu remondifondi ning pangakontol olevat raha tuleb kaitsta ning hoida, nagu ka majaelanike usaldust.
Ning pea meeles, et kui kahtlustad pettust või oled kaardi kaotanud, tuleks sul kohe:
- blokeerida kaart mobiiliäpis või internetipangas;
- kontrollida oma kontotehinguid;
- helistada kodupanka, Swedbanki korral telefonil 6 310 310;
- vajadusel teavitada politseid.
Rohkem soovitusi internetipanga turvaliseks kasutamiseks ja ülevaate levinumatest petuskeemidest leiad Swedbanki turvaliste rahaasjade lehelt.
