Noored eelistavad korterit järelturult, maja aga uuena
Swedbanki kodulaenude statistilised andmed näitavad, et alla 30-aastaste noorte koduostuvalikud on viimasel aastal mõnevõrra muutunud. Kui korterit ostes eelistatakse uusarenduste asemel üha enam järelturu kortereid, siis majadega on vastupidi – järjest sagedamini valitakse uus või täielikult renoveeritud kodu.
„Korteritel on muutus toimunud eelkõige uusarenduste arvelt. Kui varem moodustasid uued korterid kolmandiku kõigist noorte tehtud tehingutest, siis möödunud aastal kahanes nende osakaal 24%-ni,“ ütles Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma.
Jätkuvalt ostetakse enim kortereid enne 2000. aastat ehitatud majadesse. Selles osas on muutus olnud minimaalne ning tehingute osakaal jäi 40% juurde. Enim on aga kasvanud aastatel 2000–2023 valminud korterite osakaal, mis ulatub viimastel andmetel 36%-ni.
Pärgma sõnul joonistub sellest välja selge nihe uuemate, kuid mitte päris uute kodude poole. „See näitab, et järelturul on rohkem valikut, aga ka nõudlust. Lisaks pakub mõne aasta vanune või põhjalikult renoveeritud korter noortele sageli paremat hinna ja kvaliteedi suhet kui täiesti uus kodu,“ selgitas ta.
Mida uuem korter, seda suurem on keskmine laenusumma: kui enne 2000. aastat ehitatud korteri ostmiseks võetakse keskmiselt ligi 90 000 eurot laenu, aastatel 2000–2023 valminud korteri ostmiseks umbes 170 000 eurot, siis uusarenduse korteri ostmiseks ligi 190 000 eurot.
Kuigi uusarendusse ostmiseks võetud laenusummad on jätkuvalt kõige suuremad, on muutus aastatagusega olnud kõige väiksem. Uusarenduste korral on noorte keskmine laenusumma kasvanud vaid 5%. Samas järelturul on keskmised laenusummad kasvanud märksa kiiremini, sõltuvalt korteri vanusest 13–16%.
Maja ostes eelistatakse pigem uut
Majadega on pilt teistsugune. Noored ostavad varasemast märksa vähem enne millenniumit ehitatud maju ning üha sagedamini valivad pärast 2000. aastat valminud või päris uusi maju.
Enne 2000. aastat ehitatud majad moodustasid mullu vaid 17% noorte majaostudest. Aastatagusega võrreldes vähenes selliste majade osakaal tervelt 22 protsendipunkti. Samal ajal on kasvanud nii uute kui ka aastatel 2000–2023 ehitatud majade osakaal, ulatudes vastavalt 44% ja 39%-ni.
Majade ostuks võetud laenusummad on kasvanud üsna ühtlases tempos kõikide ehitusaastate lõikes, suurenedes aastaga kuni 16%.
Korter ostetakse üksi, maja koos
Alla 30-aastastest noortest võtab kodulaenu veidi üle poole üksinda. Erinevus tuleb selgelt esile elamutüübi lõikes: kui korteri ostab üksinda ligikaudu kaks inimest kolmest, siis maja sisuliselt vaid iga neljas noor. „See viitab, et majaost on noorte jaoks sagedamini ühine ja pikema vaatega otsus ning olulist rolli mängib ka majade kõrgem hind,“ selgitas Pärgma.
Kui enne 2000. aastat ehitatud majade keskmine laenusumma jääb noortel 115 000 euro juurde, siis uuematel majadel 233 000 euro juurde. Päris uute majade keskmine laenusumma ulatub pea 241 000 euroni.
Tervikpilti vaadates on oluline märkida, et maju ostavad noored oluliselt vähem kui kortereid – ligikaudu üks maja nelja korteri kohta. Kõiki noorte kodulaene arvesse võttes jääb keskmine kodulaenusumma ligikaudu 140 000 euro juurde ning laenu võetakse nii korterite kui ka majade korral keskmiselt 28 aastaks. Kui arvestada keskmist laenusummat ja perioodi, siis tähendab see enamasti 600–700 euro vahele jäävat igakuist laenumakset.
Kodu ostetakse sinna, kus on töökohad
Piirkondlikult suuri muutusi ei ole ning noored koduostjad koonduvad endiselt suurematesse keskustesse. Ligikaudu 60% kodudest ostetakse Tallinnasse või Harjumaale, 20% Tartumaale ja ülejäänud 20% mujale Eestisse. Swedbanki andmetel moodustavad alla 30-aastased noored umbes veerandi kõigist panga kodulaenuklientidest ning nende osakaal on viimastel aastatel järk-järgult kasvanud.
