Ekspert: investeerimispettused on sageli maskeeritud näilise tuttava hea soovitusena

Pettustest rääkides tuuakse esmajoones välja kahtlased telefonikõned või sõnumid – seda ka põhjusega, need on enimlevinud pettuste liigid. Vähem on aga juttu investeerimispettustest, mis on oma olemuselt märksa peenemad, kuid mille kahjud võivad olla väga suured. Investeerimispettused jõuavad inimeseni läbi sotsiaalmeedia reklaami, kohtinguäpis saadud soovitusena või ka näiliselt professionaalselt antud investeerimisvõimalusena, mis lubab kõrget tootlust. Swedbanki finantskuritegude ennetamise juht Eero Ergma selgitab, kuidas investeerimispettuseid ära tunda ja millised on peamised ohumärgid.

PPA andmetel langes möödunud aastal langes kelmuste ohvriks 3685 inimest, kellelt peteti välja kokku enam kui 29 miljonit eurot. Summad on viimaste aastatega selgelt kasvanud ning kui suurima osa kahjudest moodustasid petukõned, millega kaotati kelmidele ligi 11,5 miljonit eurot, siis teiselt realt leiamegi investeerimispettused, mille kahjude ulatuseks oli teadaolevalt koguni 6,3 miljonit eurot. Kusjuures, tegelik kahju võib olla märksa suurem, sest kõik ohvrid ei pöördu politseisse.

Ka avalikkuse eest on läbi käinud rohkelt lugusid erisugustest investeerimispettuste juhtumitest. Üks markantsem näide pärineb 2025. aasta lõpust, kus kannatanu tutvus kohtinguäpis Tinder naisterahvaga, kelle juhendamisel ostis ohver umbes 50 000 euro eest krüptovaluutat. Investeeringute kätte saamiseks nõuti kannatanult haldustasude maksmist, mida ta polnud nõus maksma. Sarnaseid juhtumeid on aastate jooksul esinenud muuseas palju.

Investeerimispettus algab usaldusest, mitte ähvardusest

Investeerimispettus võib sageli välja näha nagu magus raha kasvatamise võimalus, kus ohvrile pakutakse krüptovara, aktsiaid või võlakirju, mida esitletakse, kui uut toodet, tehnoloogiat või ärivõimalust. Tegelikkuses on kelmidel vaid üks eesmärk: ohvri raha kätte saamine.

Ergma sõnul ei alga investeerimispettused hirmutamisega, vaid usaldusliku suhte loomisega, rõhudes eelkõige emotsioonidele ja inimlikele nõrkustele. “Sageli räägib tulusast investeerimisvõimalusest ohvrile mõni tuttav, tuttavat teesklev isik või mõne mõjuka inimese libakonto, et rõhuda autoriteedile. Ohver võib raha paigutamise võimaluse reklaami näha aga ka näiteks sotsiaalmeedias või veebis, misjärel täidab ta ankeedi ja kurjategija võtab temaga ühendust,” selgitab ta.

Pettuse järgmise etapina palub kelm enamasti kanda investeeritava summa mingile kontole, näiteks krüptoplatvormil, mis on tegelikult petturite kontrolli all. “Ülekandeid võidakse paluda teha ka välismaa kauplemisplatvormi kaudu ning ohvril võidakse paluda avada võltsplatvormil konto, autentides end isikut tõendava dokumendiga. Nii saadakse kätte ka ohvri isikuandmed,” ütleb ta ja lisab, et järgmisena sammuna võtab pettur ühendust ja näitab kasumit – summa ongi justkui tublisti kasvanud – ning õhutab seejärel ohvrit tegema uusi makseid, et kasumit veelgi suurendada.

Kõrge tootlus ja madal risk ei käi kokku

Ergma toob välja, et investeerimispettuse eesmärk on tekitada protsessi käigus ohvris hasarti. “Näiteks võib pettur paluda teha ülekande väga spetsiifilisel kellaajal, oodata mingeid kirju või liikuda veel tulusamale tasemele. Tihti muutub pettus arusaadavamaks alles siis, kui ohver soovib raha välja võtta. Siis katkeb kontakt või küsitakse ootamatuid lisatasusid, näiteks teenustasu või tulumaksu tasumist,” nendib ekspert.

Ergma lisab, et on esinenud juhtumeid, kus pettur pakub hiljem koguni tasulist õigusabi kaotatud raha tagasisaamiseks – nõustumise korral algab aga uus pettuste ring. “Sulid püüavad ohvrit konksu otsas hoida ja kui inimene muutub kahtlustavaks, siis algab ta ümberveenmine. Petturid teavad, kuidas tekitada usaldust ja hirmu harukordsest võimalusest ilma jääda,” rõhutab ta.

Üks selgemaid ohumärke on Ergma sõnul lubadus kõrgest tootlusest ilma riskita või väga madala riskiga. “Reaalses investeerimises ei ole garanteeritud kiiret ja suurt kasu – eriti ilma riskita,” võtab Ergma kokku.

Kuidas investeerimispettust ära tunda ja vältida?

Ohumärgid:

• Saad telefoni-, sotsiaalmeedia- või suhtlusrakenduse kaudu investeerimispakkumise, mis lubab kiiret tasuvust ning turvalist investeeringut. Ühtlasi lubatakse suurt tootlust ja personaalset, ainulaadset või salajast võimalust;
• Sind survestatakse investeerima kiirelt, kuna pakkumine on saadaval ainult lühikest aega;
• Sa ei leia investeerimislehe, pakutava toote või ettevõtte kohta avalikku lisainfot;
• Sinuga ei sõlmita lepingut ega jagata sulle investeerimistingimusi;

Mida teha:

• Tee taustauuring. Guugelda ettevõtet ja inimest, kes investeerimisvõimalust pakub. Ole valvas, sest pettur võib kasutada väga detailset valeidentiteeti.

Krüptoskeemidest saab ülevaate lehelt www.chainabuse.com. Püramiidskeemide kohta leiab otsinguga sageli finantsregulaatorite hoiatusi.

• Aruta asja mõne lähedase inimesega. Pettur võib paluda hoida “võimalust” salajas või sind juhendada – näiteks öeldes, millist eksitavat informatsiooni tuleb sul pangapäringutele vastamiseks kasutada. Enne investeerimisotsuste langetamist lase lähedasel pakkumine kõrvaltvaataja pilguga üle vaadata.
• Suhtu kriitiliselt pakkumisse, mis on liiga hea, et olla tõsi.
• Ära luba petturil paigaldada oma arvutisse tarkvara, mis võimaldab sinu arvutit eemalt kontrollida.
• Ära jaga enda isiklikke andmeid: ID-kaardi- või pangakaardi andmed, PIN-koodid jms.
• Kui oled investeerimispettuse ohvriks langenud, võta viivitamatult ühendust oma pangaga, kasutades panga ametlikul kodulehel olevaid kontakte, ning pöördu politseisse: https://cyber.politsei.ee/.