2021. aasta kodulaenude suur ülevaade

Meie eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma võttis kokku 2021. aasta kodulaenude trendid Swedbanki andmete põhjal:

Kinnisvara ja eluasemelaenuturg oli aktiivne

Tervet möödunud aastat iseloomustab erakordselt aktiivne kinnisvara- ja eluasemelaenuturg, mis sai hoo sisse juba 2020. aasta teises pooles. Uute eluasemelaenude kasv Eestis oli 2021. aastal 39%. Jutte oli nii buumist kui ka rallist, osaliselt püüti kinnisvarahindade tõusu kartuses kaua planeeritud kinnisvaraost kiiresti teoks teha. 2021. aastat kinnisvaraturul tehti tehinguid penisonisammastest välja võetud rahadega, kasutades raha eelkõige omafinantseeringuks. Välja võetud teise samba pensioniraha kasutati ka kodu väljaostuks, kuid seda pigem harvematel juhtudel.

Keskmine kodulaen

Kodulaenu keskmine summa kasvas 9000 eurot, jõudes 103 000 euroni. Keskmine laenusumma oli regiooniti erinev, sest ka kinnisvara hinnad on piirkonniti erinevad. Kui Tallinnas ja Harjumaal oli keskmine laenusumma suurim, 119 000 eurot, siis kõige väiksem keskmine oli Ida-Virumaal, 39 000 eurot. Keskmistelt laenusummadest teisel kohal oli Tartumaa 93 000 euroga, järgesid Raplamaa 76 000 euroga, Pärnumaa 74 000 euroga ja Saaremaa 72 000 euroga.

Keskmine laenuperiood laenu võtmisel oli lõppenud aastal 23,9 aastat. 2020. aastal oli see 22,4 aastat. Laenusumma kasvades on ootuspärane ka mõningane laenuperioodi pikenemine.

Uute varade keskmine laenusumma oli 139 000 eurot, sh korteritel 126 000 eurot ja majadel (sh rida- ja paarismajad) 164 000 eurot.

Keskmine laenuvõtja

63% meie väljastatud kodulaenudest võeti Tallinnas ja Harjumaal ning Harjumaa läbiümbruses. Teisel kohal oli Tartumaa17 protsendiga, kolmandal Pärnumaa 5 protsendiga. Ülejäänud 15% jagunes kogu ülejäänud Eestile.

Enim laenuvõtjaid, 23% oli vanusegrupis 31-35 ning võrreldes 2020. aastaga kasvas 36+ vanuses laenuvõtjate osakaal. Suures pildis saab öelda, et 51% laenusaajatest olid kuni 35 aastased ja 49% üle 35 eluaasta.

Laenuvõtjate arv, kelle sissetulekud üksi ja koos kaaslaenajaga on kuni 1500 eurot kuus, on kahanemas ning üle 1500 sissetulekuga laenuvõtjate arv on kasvamas. 58% laenuvõtjatest oli netosissetulek (üksi ja koos kaaslaenajaga) üle 2000 euro. 27% laenuvõtjatest (üksi ja koos kaaslaenajaga) oli sissetulekuga üle 3000 euro kuus. Laenuvõtjate keskmine sissetulek (üksi ja koos kaaslaenajaga) oli 2600 eurot, mediaan 2200 eurot.

Kahasse võetud laenud

Teise laenusaajaga koos võetud laenude osakaal oli taas ühe protsendipunkti võrra langenud ning on lõppenud aastal 42%. Välja saab tuua, et korteriostjatest võeti laen 2/3 juhtudel ja majaostul 1/3 juhtudel üksinda.

Omafinantseering

Omafinantseeringu keskmine summa 2021. aastal oli 37 000 eurot, mida oli 3000 euro võrra rohkem kui 2020. aastal. Samaaegselt 77% laenudest oli omafinantseering summas kuni 30 000 eurot. KredExi käendusega laenudel oli keskmine omapanus 14 600 eurot, see oli 2600 eurot suurem, kui 2020. aastal.

34% laenudest jäi omafinantseeringu osakaal vahemikku 15–25%; ning 17% vahemikku 10- 15%, siin viimases grupis on KredExi käenduse kasutajad. 15% laenuvõtjatest kasutasid omafinantseeringu katteks olemasolevat kinnisvara.

Mida osteti?

Swedbanki väljastatud laenudest said unistused oma kodust tõeseks järgmiselt: 68% ostis korteri ja 30% maja. Ülejäänud osa moodustasid maa ostud jt tehingud. 2020. aastaga võrreldes oli maja (sh ka paaris- ja ridamajad) osakaal kasvanud kaks protsendipunkti.

Ostetud korteritest 56% oli ehitatud enne 2000. aastat ning 29% oli valminud aastatel 2020–2021.

Majadest vastavalt 42% oli ehitatud enne 2000. aastat ning 36% aastatel 2020-2021.

Uutest ostetud varadest korterid ja majad kokku vastasid 82% energiamärgisele A või B. Samas, uusarenduste osakaal langes, korterite osas -1% ja majadel (sh paaris ja ridamajad) -4%. 2021. aastal kahanes laenuga soetatud uute varade osakaal, mis oli tingitud sellest, et müügis olevate varade hulk lähenes hooga laojäägile, ehk ostjal oli vähem valikuid. Lisaks muidugi asjaolu, et ehitustähtajad pikenesid. See omakorda tõi kaasa ka teatava hinnatõusu.

KredExi käendusega laenuvõtja profiil

Laenusumma oli keskmiselt 109 000 eurot, keskmine omafinantseering 14 600 eurot. 47% laenuvõtjatest (üksi ja kaaslaenajaga) olid sissetulekuga vahemikus 1000–2000 eurot. 43% laenudest võeti koos kaaslaenajaga.

Koos teise laenusaajaga võetud laenude osakaal KredExi käendusega laenudel oli 43%, mis oli veidi kõrgem tavapärasest keskmisest. Enim laenuvõtjaid, 46% oli vanusegrupis 26-30 eluaastat.

Piirkondadest saab välja tuua, et eluasemelaenude geograafilises jaotuses eristub KredExi käendusega laenude osas Tartumaa. Tavapäraselt 17%, koos  KredExi käendusega 22% osakaal.

 

Mida uut tõi 2021. aasta Swedbanki kodulaenudesse?

Swedbank hakkas 2020. aasta lõpus pakkuma kodu energiatõhususe laenu ning 2021. aastal väljastati 8,5 miljonit eurot Eesti era-, paaris- ja ridamajade energiatõhususe parendamiseks. Kodu energiatõhususe laenu keskmine summa oli 42 000 eurot. Enim kasutasid inimesed laenu kodu soojustamiseks. Selleks tehti akende, uste ja kütesüsteemide vahetamist ning paigaldati päikesepaneele, eesmärgiks vähendada küttekulusid.

Kodulaen täielikult kontaktivabalt

Juba aastaid tagasi valmis saanud arendused internetipangas võimaldavad taotluste esitamist ja laenulepingute sõlmimist digitaalselt. Lisaks oleme juba aastaid pakkunud laenusoovijatele nõustamist ka telefoni teel, ilma vajaduseta külastada pangaesindust. Koroonaviirusest tingitud olukorras on kodulaenu võtmine ilma halduriga näost näkku kohtumata ainuke võimalus. Halduritele oli töökeskkond tavapärane, kuid laenusoovijale võis isegi üllatav tunduda, kui sujuvalt laenuprotsess kulges. Saime palju kiidu- ja tänusõnu klientidelt kodulaenu võtmise kohta digikanalites.

Kaugtõestamine

2021. aastal lisandus suurepärane lahendus teha notariaalseid tehinguid kaugtõestuse teel. Aitäh notaritele selle kasutuselevõtmise eest! Swedbanki tehingutest tehakse nüüd juba üle 30% (2020. aasta lõpus 10%) kaugtõestuse teel ning trend on ikka selgelt kasvav.

Maksepuhkused

Keskmine laenuperiood laenulepingu sõlmimisel on 23 aastat, kuid tegelik keskmine laenuperiood on lühem. Laenuvõtjad tagastavad laenu ennetähtaegselt vara müügist, et osta uus kinnisvara värske laenuga. Olenemata sellest, mitmeks aastaks laenuleping sõlmitakse või kui kaua laenu tegelikult tasutakse, tuleb teada, et kui tekivad makseraskused, on mõistlik sellest pangale teada anda. Makserakustest teada andes saab laenuspetsialistiga tekkinud olukorra läbi arutada ja leida lühiajaline lahendus ja mõelda pikemaajalistele lahendustele.

Kõige levinum ajutine leevendus on põhiosamaksepuhkus.

Tuleb mõista, et makseraskus ei ole häbiväärne olukord vaid pikaajalise laenu puhul reaalne oht, millele võiks, kui alati pole võimalik ette mõelda. Panga huvi on alati sellises olukorras olla kliendile toeks raskuste ületamisel ja maksevõimekuse taastamisel. Peamised põhjused, miks makseraskused tekivad on laenvõtja või tema pereliikme töö kaotus ehk sissetuleku vähenemine, laenuvõtja või pereliikme pikaajaline haigestumine või surm, mis toob kaasa sissetuleku vähenemise, ülelaenamine ehk uute laenude võtmine sellisel määral, et kohustuste osakaal sissetulekust moodustab ebamõistlikult suure osa.

Uued kodud 2021. aastal

2021. aastal sai üle 8000 Swedbanki kliendi uue kodu omanikuks. Soovime neile ja kõigile teistele koduomanikele ilusaid hetki päris oma kodus ja kõike head uuel aastal! Soovide täitumist!