Digilõhe võib seeniorid petturitele lihtsamaks saagiks muuta
Liigne enesekindlus digimaailmas ja elu jooksul kogunenud säästud võivad muuta seeniorid petturitele haavatavamaks. Kuidas viia pettuste ennetamise info eakamate inimesteni, avab Swedbanki pettuste tõkestamise juht Eero Ergma.
Pettuste statistilised andmed näitavad, et ohvriks võivad sattuda kõik inimesed sõltumata vanusest, soost ja emakeelest. Samas tasub just vanemaealistel eri olukordadele veebis enam tähelepanu pöörata, sest sageli on neil kogunenud rohkem sääste ja nende digiteadlikkus on nooremast põlvkonnast mõnevõrra väiksem, mis teeb neist petturite jaoks atraktiivse sihtmärgi.
Interneti kättesaadavus ja digiteadmised ei käi alati käsikäes
Eestlased on netirahvas, mida iseloomustab fakt, et internetiühendus on olemas koguni 95%-l kõigist Eesti leibkondadest. Statistikaameti 2025. aasta internetikasutuse ja digioskuste uuringu andmeil on internetikasutus aastatega suurenenud ka vanemaealiste seas. Näiteks 55–64-aastaste hulgas kasvas internetikasutus aastaga viis ja 65–74-aastaste seas kuus protsendipunkti.
Samas selgub digikümnendi olukorda käsitlevast 2025. aasta aruandest, et kuigi Eesti elanikkonna digioskused on heal tasemel, võib vanusegruppides märgata erinevusi. Eesti vanuserühmadest on digioskused kõige paremad 16–24-aastastel (86,84%), mis on tunduvalt üle Euroopa Liidu keskmise (69,98%). 65–74-aastastel on oskused vähem arenenud (22,67%), mis jääb aga alla liidu keskmise (28,19%).
„Statistikast saab järeldada, et kuigi internet on paljudele kättesaadav, siis vanemad inimesed ei pruugi ära tunda kõiki ohte, mis neid veebiavarustes varitsevad. Seda alates veebipoes ostude tegemisest kuni digiriigi mitmekülgse toimimiseni välja. Seda kasutavad petturid ka osavalt ära. Näeme, et just vanemaealised kannatavad kõige enam kahjusid juhtumites, kus petturid kaasavad neid „raha päästmiseks salajastesse operatsioonidesse“, juhendades neid tegema ülekandeid petturite kontodele või üle andma sularaha ja pangakaarte. Tasub meeles pidada, et pettur tegutseb halastamatult ning võtab kontolt kõik, mis võimalik. Vanemas eas on aga kaotatud säästude taastamise võimalused suhteliselt piiratud,“ ütleb Swedbanki pettuste tõkestamise juht Eero Ergma.
Lähedaste roll on kriitiline
„Kuigi võib tunduda, et pettustest, nende tüüpidest ja pettusjuhtudest räägitakse palju nii meedias kui ka sotsiaalmeedias, siis ei ole kõik inimesed samas infovoos,“ sõnab Ergma. Seega ei pruugi vanemaealisteni jõua sotsiaalmeedias, LinkedInis või ka uudisteportaalides kulutulena levivad kogemuslood, mis on samas kõige kõnekamad ja meeldejäävamad.
„Vanemaealiste infovoos hoidmise juures on väga oluline roll otse suhtlemisel. Seega on tähtis, et pere ja lähedased võtaksid aega, et istuda maha oma vanemate sugulastega ning nendega asjadest rääkida,“ ütleb Ergma. „Samuti oleks suureks abiks, kui eakate päevakeskustes ja teistes kohtades, kus seeniorid kogunevad, oleksid digipädevuse ja pettuste teemal arutelusid, mis oleksid kaasavad ja harivad,“ lisab ekspert.
5 nippi, kuidas kaitsta seenioreid pettuste eest
- Hoia eakat lähedast uuenevate petuskeemidega kursis, et ta oskaks neid ära tunda.
- Vii eakas kurssi võtetega, mida petturid kasutavad, näiteks kiirustamise ja emotsioonidele rõhumisega.
- Veena lähedast, et kahtluse korral ja enne otsuste tegemist helistaks ta pereringis kokku lepitud inimesele, et olukorda arutada.
- Otsi tema jaoks harivaid koolitusi, vestlusringe, jutusaateid, kust ta saab endale sobivaimal kujul pettuste kohta olulist infot. Head infot leiab ka internetipangast turvaliste rahaasjade lehelt.
- Kaasa turvavõrku ka teised lähedased.
