Ekspert hoiatab: kõnekelmused on taas tõusuteel!
Augustikuine vaikelu telefonikelmuste osas on sügise saabumisega läbi saanud ning seda kinnitab nii Politsei- ja Piirivalveameti kui Swedbanki statistika. Petukõned on uuesti sagenemas ning inimesi kutsutakse üles valvsusele.
„Kui vaadata aastat tervikuna, siis on näha, et mitmeastmelised kõnekelmused on mullusega võrreldes selgelt kasvanud. August oli selle osas meeldiv erand, mille taga eeldatavalt olid konkreetsed välismaiste kõnekeskuste tabamised ja sulgemised. Oleks aga olnud naiivne loota, et petturid ei leia uusi võimalusi ning seda kinnitavad ka värsked juhtumid. Näeme taas skeeme, kus pettur väidab end telefoni teel olevat pakikuller, panga esindaja või politseinik ja mõjutab inimesi läbi mitmeastmelise tegevuse petukandeid kinnitama. Tuttavad skeemid, kuid paraku langetakse endiselt nende ohvriks,“ rääkis Swedbanki pettuste tõkestamise juht Eero Ergma.
PPA andmetel registreeriti kelmuskuritegusid 2026. aasta esimese seitsme kuu jooksul ligikaudu 2100. Kõige levinumaks skeemiks on endiselt mitmeastmelised kõnekelmused, mis toovad ka suurima osa registreeritud kogukahjust. Seitsme kuu jooksul esines Eestis 615 kõnekelmuse juhtumit, mille kogukahju ületas 6,5 miljonit eurot. Tuleb aga meeles pidada, et tegemist on statistikaga enne augustikuist kõnekelmuste pausi.
Ettevaatust „salaoperatsioonid“!
Swedbanki eksperdi sõnul näitavad kasvutrendi ka juhtumid, kus inimene arvab end petturi mõjutusel osalevat politsei või panga operatsioonis, mille eesmärgiks on kliendi raha päästa ja petturid tabada. Paraku on tegemist kavalalt orkestreeritud petuskeemiga.
„Antud skeem tõusis prominentselt pilti kevadel, pärast Kunstnike Liidu juhtumit. Petturid kaasavad inimesi “raha päästmiseks salajastesse operatsioonidesse”, juhendades neid alla laadima tarkvara, mille abil saavad nad ligipääsu tema arvutile. Sageli mõjutatakse inimesi tegema ülekandeid petturite kontodele, väites, et tegemist on kontoga, kus raha hoitakse turvaliselt kuni operatsiooni lõpuni. Samuti kästakse üle anda sularaha ja pangakaardid koos PIN-koodidega. Näeme sealjuures üsna tihti, kuidas klient valetab pangale, et monitooringusse punase lipuna sisse jooksnud maksega on kõik korras. Petturit usutakse pimesi ja pangale ollakse makse kinnituseks valmis esitama isegi petturilt saadud võltsitud dokumente. Kahjuks on need juhtumid sagenemas,“ rääkis Eero Ergma.
Seetõttu rõhutab ekspert, et mitte kedagi ei kaasata sellisel moel salajastesse operatsioonidesse. Tasub meeles pidada, et pettur tegutseb halastamatult ning võtab kontolt kõik, mis võimalik. Seetõttu tuleb valvsust säilitada ning olla teadlik peamistest skeemidest.
Kui märkad midagi kahtlast, tegutse kohe
Kiire reageerimine on pettuste puhul väga oluline. Kui kahtlustad pettust või oled kaardi kaotanud tuleks kohe:
- blokeerida kaart mobiiliäpis või internetipangas;
- kontrollida oma kontotehinguid;
- helistada kodupanka – Swedbanki puhul telefonil 6 310 310;
- vajadusel teavitada politseid.
