Uus seadus annab pankadele rohkem võimalusi pettusi peatada. Mis muutub aga inimeste vaates?

Eesti inimesed kaotasid möödunud aastal petturitele ligikaudu 30 miljonit eurot. Kuigi pangad teevad pettuste ennetamiseks iga päev tööd, kehtis seni olukord, kus isegi ilmsete ohumärkide korral puudus pankadel selge õiguslik alus makse peatamiseks. Riigikogus värskelt vastu võetud finantspettuste ennetamise ja tõkestamise seadus annab nüüd aga pankadele senisest suuremad võimalused klientide raha kaitsta. Mida see aga inimese jaoks praktikas tähendab?

Pank saab kahtlase makse peatada enne, kui raha petturini jõuab

Kõige olulisem muudatus puudutab pankade õigust sekkuda olukorras, kus on alust arvata, et klient on sattunud pettuse ohvriks. Kui seni puudus pankadel üldine õiguslik alus makset üksnes pettusekahtluse tõttu peatada, siis uus seadus annab võimaluse makse täitmist ajutiselt edasi lükata, küsida kliendilt täiendavat teavet või põhjendatud juhtudel makse tegemisest keelduda.

Näeme praktikas liiga tihti juhtumeid, kus inimene on saanud telefonikõne väidetavalt politseinikult või pangatöötajalt, kes veenab teda kiiresti raha nn turvakontole kandma. Pettur võib olla sedavõrd veenev, et klient kinnitab makse ka siis, kui pank teda võimaliku ohu eest hoiatab. Uue seaduse alusel on pangal sellises olukorras rohkem võimalusi sekkuda, et raha ei jõuaks kurjategijateni.

Kliendi jaoks tähendab see, et mõnel juhul võib pank enne makse tegemist temaga ühendust võtta, esitada täiendavaid küsimusi või makse tegemise ajutiselt edasi lükata. Kuigi selline kontroll võib tekitada ebamugavusi, on selle eesmärk anda inimesele võimalus olukord uuesti läbi mõelda ning vältida võimalikku rahalist kahju. Seejuures ei tähenda seadusemuudatus, et pangad hakkaksid tavapäraseid makseid valimatult kontrollima või peatama. Sekkumiseks peab olema põhjendatud pettusekahtlus.

Kas klientide andmed hakkavad nüüd pankade ja riigiasutuste vahel liikuma?

Teine oluline muudatus puudutab pankade, teiste finantsasutuste ja riigiasutuste vahelist infovahetust. Kuna pettused ei piirdu enamasti ühe panga või asutusega, on nende tõkestamiseks oluline, et ohumärkidest saaks võimalik kiiresti teada anda ka teistele.

Uus seadus loob selgema õigusliku aluse pettusekahtlusega seotud teabe vahetamiseks pankade, makseasutuste, e-raha asutuste ning teatud juhtudel ka krediidiandjate ja -vahendajate vahel. Samuti võimaldab see teha tõhusamat koostööd politsei- ja piirivalveameti ning riigi infosüsteemi ameti küberturvalisuse üksuse CERT-EE-ga.

See aga ei tähenda, et klientide andmed hakkaksid nüüd piiranguteta ühest asutusest teise liikuma või et pankadel tekiks õigus jagada kõigi klientide finantsteavet.

Andmevahetus peab olema seotud konkreetse pettuse ennetamise, avastamise või tõkestamise vajadusega. Jagada tohib üksnes selleks vajalikku teavet, järgides seaduses sätestatud tingimusi ja isikuandmete kaitse nõudeid. Näiteks kui ühes pangas tuvastatakse konto, mida kasutatakse inimestelt raha väljapetmiseks, võimaldab parem infovahetus teistel finantsasutustel sama pettuseskeemi kiiremini märgata. Nii võib õnnestuda ära hoida olukord, kus kurjategijad jõuavad sama skeemi kasutades petta järgmisi inimesi.

Samuti aitab tõhusam koostöö avastada identiteedivargusi ja laenupettusi, mille puhul kasutatakse inimese isikuandmeid tema teadmata laenu taotlemiseks.

Seadusmuudatus pole võluvits

Tavapärase pangakasutuse seisukohalt ei pea klient seadusemuudatuse tõttu midagi teisiti tegema hakkama. Igapäevased maksed, kaarditehingud ja internetipanga kasutamine jätkuvad tavapäraselt.

Samas ei ole uus seadus võluvits, mis pettused lõplikult kaotaks. Kurjategijad muudavad pidevalt oma tegutsemisviise ning kasutavad inimeste mõjutamiseks üha keerukamaid võtteid. Seetõttu jääb oluline vastutus ka inimesele endale.

Kõige tähtsam on meeles pidada, et Smart-ID ja Mobiil-ID PIN-koode ei tohi kunagi sisestada kellegi teise palvel, kui inimene ei ole ise vastavat toimingut algatanud. Enne PIN-koodi sisestamist tuleb alati kontrollida, millist toimingut kinnitatakse. Eriti tähelepanelik tuleb olla siis, kui keegi nõuab kiiret tegutsemist, palub raha turvakontole kanda või väidab, et pangakontol olev raha on ohus.

Pettuste peatamine vajab senisest tihedamat koostööd

Enamik finantspettusi saab alguse pangakontost eemal, näiteks telefonikõnest, SMS-ist, sotsiaalmeediast või võltsitud veebilehelt. Seetõttu ei saa pettuste tõkestamine olla üksnes pankade ülesanne, vaid eeldab koostööd telekommunikatsiooniettevõtete, finantsasutuste ja riigiga. Samuti on oluline, et iga inimene teadvustaks varitsevaid riske ning oleks võimeline ohuolukorras õigesti käituma.

Värskelt vastu võetud seadus on selles koostöös oluline edasiminek. See annab pankadele senisest paremad võimalused reageerida enne, kui inimene oma rahast ilma jääb, ning võimaldab eri asutustel pettuseohuga seotud infot kiiremini jagada.