Kuidas kavandada kortermaja terviklikku renoveerimist?
Korterelamu renoveerimine on üha enam vältimatu samm, et elamu hästi säiliks, oleks energiatõhus ning hoiaks oma väärtust.
Korteriühistu juhatuse jaoks on peamine väljakutse leida tasakaal investeeringute mahu ja ühistuliikmete maksevõime vahel. Kui ühistu jõuab üksmeelele, siis saab hakata renoveerimisplaanidega edasi liikuma ning pöörduda panga poole. Ühistute maksedistsipliin on üldiselt väga hea, laenumaksetes pole pikemaid viivitusi aastaid esinenud ning seetõttu finantseerime ühistute renoveerimisplaane hea meelega.
Renoveerimist kaaludes on mõistlik uurida ka toetuse võimalusi.
Lähiaastatel ootab ees keerukas olukord, sest enamikku väiksemaid korterelamuid pole võimalik toetuse abita terviklikult korda saada. Suuremad korterelamud on paremas olukorras, kuna nende renoveerimiseelarvet saab katta ka ainult pangalaenuga, millele lisandub võimalik omaosalus.
Millised on esimesed sammud?
Renoveerimine on kogu ühistut mõjutav ettevõtmine, mille aitavad sujuvale teele seada järgmised sammud.
- Esmalt võiks ühistus olla enamik liikmeid nõus, et korterelamut hakatakse renoveerima.
- Järgmiseks tuleks leida tehniline konsultant, kes aitab renoveerimise projekti juhtida ning anda renoveerimiskavale selged piirid.
- Nüüd on aeg konsulteerida panga laenuhalduriga, et kaardistada ühistu soovid ja saada esmane laenupakkumine, mida üldkoosolekul tutvustada.
Renoveerimine ei tähenda ainult finantsotsust ja ehitamist, vaid ka juhtimisotsuseid. Hästi ette valmistatud projekt, realistlik rahastusmudel ja avatud suhtlus korteriomanikega loovad eeldused, et renoveerimine ei muutuks konfliktikohaks. Sama oluline on hea koostöö kõikide spetsialistidega, kes ühistule teenuseid pakuvad. Juhatuse teadlik ja vastutustundlik roll on siin määrava tähtsusega.
Mida arvestada laenu taotledes?
Renoveerimist rahastada aitav pank on ühistule nii finantseerimispartner kui ka pakub turvalist kindlustust ja mugavaid arvelduslahendusi. Swedbank on ühistutele kogemusi ja finantsnõu jaganud juba aastast 2002 ning sõlminud selle aja jooksul üle 8000 laenulepingu.
Laenu taotledes tekib ühistuliikmetel küsimus, millisesse mahtu renoveerimise eelarved üldse jäävad. Meil on viimaste aastate eelarvetest päris hea ülevaade. Näiteks väiksematel, keskmiselt 18 korteriga ühistutel on tervikrenoveerimise eelarve olnud ligikaudu 1030 eurot ruutmeetri kohta ja laenumakse 156 eurot kuus keskmise korteri kohta. Suurema, 60 korteriga elamu korral on need näitajad 425 eurot ruutmeetri ja 75 eurot korteri kohta.
Selleks et leevendada ühistuliikmete maksekoormust renoveerimise ajal, pakume esimesel kahel aastal laenu marginaaliga 0% + 6 kuu euribor. Peamiseks eelduseks on, et tegemist on tervikrenoveerimisega, millega ühistu saavutab minimaalselt 30% energiasäästu. Laenuperioodiks saab olla kuni 30 aastat, kuigi pikem laenuperiood tähendab suuremat intressikulu, siis samas aitab see jällegi hoida madalamal tasemel igakuiseid makseid.
Arvestame sellega, et esimestel aastatel pärast laenu võtmist võib omanikel olla keerulisem suuremate kodukuludega harjuda. Seetõttu aitab meie pakutav intressikulude kokkuhoid suurendada remondifondi makseid järk-järgult.
0% marginaali pakkumise saamiseks küsige meilt personaalset laenupakkumist aadressil swedbank.ee/korterelamulaen.
