Odavam maja, kallim liikumine: kas teine auto sööb linnast välja kolimise võidu?
Maa- ja Ruumiameti andmeil maksis Tallinna järelturukorteri ruutmeeter 2026. aasta esimeses kvartalis keskmiselt 2971 eurot, samal ajal kui väljaspool Tallinna oli Eesti keskmine 1352 eurot. Kuigi korteri ja eramu hindu ei saa üks ühele võrrelda, näitab suur hinnavahe, miks vaatavad paljud koduostjad pealinnast kaugemale.
Linnast umbes 20–30 kilomeetri kaugusel võib linnakorteriga sama hinna eest saada suurema maja, rohkem privaatsust ja oma aia. Paljude perede jaoks on rohelisem elukeskkond teadlik valik, mille nimel nad on valmis rohkem aega sõidule kulutama. Linnast välja kolimisel võib olla teisigi põhjusi, näiteks soov elada lähedastega samas piirkonnas. Kui üks eesmärk on aga eluasemekulusid vähendada, tasub kinnisvara hinna ja tulevase laenumakse kõrval vaadata ka seda, kuidas muutuvad igapäevased liikumiskulud.
Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuhi Anne Pärgma sõnul saab linnas elav pere üldjuhul hakkama ühe autoga või sootuks selleta. „Linnast välja kolimine võib aga tekitada vajaduse lausa kahe sõiduki järele. Eriti tõenäoline on see juhul, kui mõlemad täiskasvanud töötavad eri kohtades, laste kool ja huviringid asuvad kodust eemal ning ühistranspordi graafik pere päevakavaga ei sobi,“ rääkis ta. Sellisel juhul muutub teine auto sisuliselt osaks koduostu hinnast.
Kodulaenu kõrval tasub arvutada ka liikumiskulu
Seda, kas linnast kaugemale kodu osta on ka majanduslikult soodsam, tasub vaadata tervikuna.
Kui oletada näiteks, et korter linnas maksab 300 000 eurot ning linnast väljas asuv kodu on 100 000 eurot odavam, ei tähenda see automaatselt 100 000 eurot väiksemat laenu. Kui pere teeb mõlemal juhul 15% sissemakse, on laenusummade erinevus 85 000 eurot. 30-aastase laenuperioodi ning näitliku 3% euribori ja 1,45% marginaali korral tähendaks see linnast väljas asuvat kodu soetamise korral ligikaudu 430 eurot väiksemat kuumakset.
Kui pere vajab pärast kolimist teist autot, sõltub selle mõju pere eelarvele väga palju valitud sõidukist ja selle rahastamise viisist. Kui võtta näiteks 30 000 eurot maksev auto, mille sissemakse on 10% ja liisinguperiood viis aastat, võib liisingumakse olla ligikaudu 530 eurot kuus. „Sinna juurde tuleb arvestada ka kindlustus, kütus, hooldus, rehvid ja mootorsõidukimaks, mis võib auto igakuist kulu veel mitusada eurot suurendada,“ sõnas Pärgma.
Seega ületaks selles näites teise auto kulu vähemalt liisinguperioodil kodulaenu väiksemast kuumaksest saadavat säästu. Samas võib teiseks autoks valida märksa soodsama sõiduki, mistõttu ei tähenda teine auto automaatselt just sellises suurusjärgus igakuist lisakulu. Kui eesmärk on eelkõige kulusid vähendada, tasub läbi arvutada erinevad variandid.
Kui linnast välja kolimine toetab aga pere teisi eesmärke, võib suurem liikumiskulu olla täiesti teadlik osa sellest valikust. „Oluline on enne otsust mõista, mida asukohavahetusega võita soovitakse ja milline on selle mõju pere eelarvele,“ selgitas ta.
