Kuidas e-poest kinke tellides mitte petta saada?

Aastalõpp on petturite jaoks üks magusamaid aegu, sest peagi on käes jõulud ja paljud varuvad lähedastele kingitusi. Äsja lõppenud must reede ja küberesmaspäev ei tähenda, et veebipoodide allahindlused oleksid lõppenud. Kui hind näib tavapärasest tunduvalt soodsam, kiputakse ostuga kiirustama ja see võib viia rahast ilmajäämiseni. Jagan kasulikke nippe, kuidas uusi petuskeeme vältida ja hoida oma rahaasjad turvalised.

Loe enne, kui ostad

Jõulud pole enam kaugel ning enne internetiostu tuleb teha vähemalt baastasemel taustatöö.

Guugelda veebipoe nime ja vaata, mida ütlevad teised kliendid. Kui arvustustest jookseb läbi joon, et inimesed pole kaupa kätte saanud või on jäänud rahast ilma, siis on see selge ohumärk. Lisaks soovitan kontrollida, kas veebipoel on olemas ettevõtte nimi, juriidiline aadress ja klienditeeninduse kontakt, kuhu probleemide korral pöörduda. Kui neid andmeid pole, tuleks ostust pigem hoiduda.

Samuti tasub vaadata veebilehe domeeni vanust ja laiendit. Näiteks domeenid, mis on registreeritud mõne nädala eest ja millel on odavad laiendid (.shop, .top, .xyz), võivad viidata pettusele.

Uued ja nutikamad petuskeemid

Petturid on muutunud professionaalsemaks ja kasutavad järjest kavalamaid skeeme.

• Võltsitud brändipoed. Näevad välja nagu tuntud kaubamärgi ametlik leht (näiteks Zara, Nike või H&M), kuid domeen või e-posti aadress reedab võltsingu.
• Sotsiaalmeediakampaaniad. Facebookis ja Instagramis ilmuvad reklaamid „–80% outlet“ poodidel, mille taga on tegelikult andmeõngitsejad.
• „Paki vabastamise“ SMS-id ja e-kirjad. Petturid saadavad teate, et sinu pakk on tollis kinni ja tuleb maksta väike tasu. Makselingi kaudu varastatakse kaardiandmed või küsitakse kasutajatunnust ja PIN-koode, et teha makse sinu eest.
• Võltsitud makselehed. Pärast ostukorvi kinnitamist suunatakse klient petturi „makselehele“, mis näeb välja nagu panga oma, kuid tegelikult küsitakse makse sooritamiseks vajalikke andmeid, näiteks kaardinumber, kasutajatunnus, PIN-kood jne.
• Kelmuskampaaniad Google’i reklaamide kaudu. Petturid ostavad Google’i otsingureklaame, et nende võltslehed oleksid otsingus esimesed – Sageli on petturite reklaamitud lehe aadress väga sarnane õige veebipoe aadressiiga, erinedes vaid mõne tähe võrra ning link ei vii ehtsa kaupmeheni.

Kuidas veebipoe turvalisust kontrollida

1. Ära klõpsa juhuslikke linke e-kirjades või sotsiaalmeedias. Ava e-pood otse oma brauseris, mitte reklaamist.
2. Kasuta ainult oma seadet ja turvalist võrku. Avalikes WiFi-des ostlemine suurendab andmete kaotsimineku riski.
3. Kaardiga on turvaline tasuda vaid siis, kui e-pood on liitunud turvalise maksesüsteemiga (näiteks Mastercard Identity Check, Verified by Visa).

Miks internetiost ebaõnnestub?

Mõnikord ei tähenda ebaõnnestunud tehing veel pettust. Põhjuseid võib olla mitu.

• Internetiostude võimalus ei ole sisse lülitatud. Swedbanki uutel kaartidel tuleb internetiostude võimalus eraldi aktiveerida. Kui see pole tehtud, ei saa kaardiga internetis makseid teha.
• Kontol ei ole piisavalt raha. Kui tehingu summa ületab kontol oleva raha, lükatakse makse tagasi.
• Kaardile seatud kasutuslimiit on liiga madal. Kui ostu summa ületab päeva-, nädala- või kuulimiidi, katkeb tehing automaatselt.
• Kaart on aegunud. Kontrolli kaardi kehtivusaega ja vajaduse korral telli uus kaart.
• Kaupmehe seatud piirangud. Mõned kaupmehed ei aktsepteeri teatud riikides väljastatud kaarte.
• Kaupmees ei ole liitunud turvalise maksesüsteemiga. Sellisel juhul võib pank turvariskide tõttu makse tagasi lükata.

Kui midagi tundub liiga hea, et olla tõsi…

Kehtib lihtne põhitõde: kui hind tundub liiga hea, et olla tõsi, siis see tavaliselt nii ongi.

Kui kampaania lubab uhiuut telefoni 70% soodsamalt tundmatust veebipoest, on mõistlik riskimata jätta. Parem maksta veidi rohkem, aga saada toode kätte ja oma andmed turvaliselt hoitud.