Kuidas nügida end tervislikumalt toituma?

Inimesed kipuvad endale pikas perspektiivis kasulikust käitumisest kõrvale kalduma nii rahaasjade korraldamisel kui tervise eest hoolitsemisel. Mõlemas valdkonnas on probleemiks kohese ja kaugema tuleviku heaolu vastuolu. “Tahaksin kaalus alla võtta, aga praegu vajan seda tükki šokolaadi”. “Peaksin pensioniks raha koguma, aga täna tahan restoranis õhtust süüa”. Miks me nii teeme ja kuidas nügida end tervislikumalt toituma?

Miks me nii teeme?

Käitumisökonoomika uurib, miks inimesed alati oma pikaajalise heaolu nimel ratsionaalselt ei tegutse ning otsib viise käitumise parandamiseks. Richard Thaler ja Cass Sunstein selgitavad oma tuntuimas raamatus Nügimine nii:

Nügimine tähendab valikuarhitektuuri ükskõik millist külge, mis juhib inimeste käitumist soovitud suunas, keelamata talle samas muid võimalusi ning muutmata oluliselt majanduslikke stiimuleid. Et sekkumist pidada vaid nügimiseks, peaks seda olema lihtne ja odav vältida. Nügimine ei ole võimu kasutamine. Puuvilja asetamine pilgu tasandile läheb kirja nügimisena, rämpstoidu keelamine aga mitte.

Seega, nügimine ei tähenda kellegi teisiti käituma sundimist või manipuleerimist. See tähendab kasuliku käitumise võimalikult lihtsaks ja vähem mõistlike valikute ebamugavamaks muutmist.

Kuidas iseennast nügida?

Taanis viidi läbi eksperiment köögiviljade tarbimise suurendamiseks. 12 toidupoes pandi puhastatud ja tükkideks lõigatud köögiviljad lihaleti juurde välja, 12 poes ei muudetud midagi. Tulemusena ostsid kliendid esimestes kauplustes köögivilju 61 protsenti rohkem kui teistes, ilma sellise väljapanekuta poodides (OECD, 2017). Lihtne muutus ostukeskkonnas omas märkimisväärset mõju toitumise tervislikkusele.

Saame sarnaselt ka ise ennast nügida. Näiteks, pannes käeulatusse tervislikud snäkid ja asetades maiustused kaugele kappi ära. Või asetades veepudeli töölauale ning jättes kohvikruusi kööginurka. Sel viisil on kergem toitumisharjumusi parandada ja ebatervislikest valikutest hoiduda.

Leonore Riitsalu on MTÜ Rahatarkus kaasasutaja ja Estonian Business Schooli (EBS) doktorant.

Kasutatud allikad:

OECD (2017). Behavioural Insights and Public Policy. OECD Publishing, Paris.