Tahad puhata, aga raha napib: kas puhkusereisiks tasub laenu võtta?
Statistikaameti andmetel kulutasid Eesti elanikud 2025. aastal ühele välisreisile keskmiselt 1118 eurot, kusjuures välisreisi keskmine maksumus on püsinud üle 1000 euro juba mitu aastat. Kuna reisimine võib tähendada arvestatavat väljaminekut, tekib küsimus, kas kauaoodatud puhkuse eest tasub maksta säästudest või võib mõnel juhul olla põhjendatud ka kulude ajatamine.
Psühholoog ja Peaasi.ee koolitaja Elina Kivinukk tõdes, et eestlaste töömentaliteedi juurde näib kuuluvat arusaam, justkui tuleks puhkus välja teenida. „Puhkus on aga vaimse tervise hügieeni osa. Auto käib hoolduses, telefonile tehakse restart, miks peaks inimene puhkuseta toimima? Eriti tänapäevases info- ja stiimulirohkes keskkonnas on oluline leida aega nii igapäevasteks puhkehetkedeks kui ka pikemateks puhkuseperioodideks, soovitatavalt vähemalt kaks nädalat järjest, et end töömõtetest välja lülitada,“ selgitas ta.
Pikalt maandamata tööstress suurendab tema hinnangul läbipõlemise riski, millega kaasnevad vaimne kurnatus, entusiasmi kadumine ja rahulolematus tööga. „Abistavatel töökohtadel ei ole sageli jaksu enam inimestele kaasa tunda ja see halvendab oluliselt töö kvaliteeti. See võib tekitada tunde, justkui ei saadaks oma tööga hakkama, kuigi tegelikult tuleks üle vaadata hoopis töö- ja puhkeaja korraldus ning see, kas tööandja võimaldab piisavalt puhata,“ sõnas ta.
Kas puhkusereisiks tasub laenu võtta?
Kivinukk selgitas, et enne puhkuse planeerimist tasub mõelda, millist vaheldust tegelikult vajatakse. „Kui soov on kogeda lihtsalt põnevust uuest keskkonnast, võib külastada mõnda Eesti linna või minna loodusesse. Kui aga tahetakse argipäevast välja lülituda, võib proovida ekraanipaastu või vahetada mõneks ajaks elukohta näiteks tuttavaga,“ soovitas ta. Tema sõnul võib ka pikem reis olla hea võimalus argirutiinist eemalduda ja stressi maandada, kui see pakub inimesele vajalikku vaheldust.
Swedbanki väikefinantseerimise valdkonnajuhi Eneli Nairise sõnul võib puhkus olla väärtuslik panus inimese heaolusse, kuid alati ei pruugi sobiv puhkuseaeg ja selleks vajalik rahasumma omavahel kokku langeda. „Kõige soodsam on reisiks raha ette koguda. Kui kogu summat ei ole võimalik korraga välja käia, võib ka laen olla üks võimalus. Eeldus on, et selle tagasimakse mahub inimese tavapärasesse eelarvesse ja jätab piisavalt ruumi ka muudeks kuludeks,“ selgitas ta.
Laenu kasutamisel soovitas Nairis vaadata kaugemale üksnes kuumaksest. „Näiteks 20-eurone kuumakse võib esmapilgul tunduda taskukohane, kuid pika tagasimakseperioodi ning intresside ja tasude tõttu võib reis kokkuvõttes märksa kallimaks kujuneda. Seetõttu tasub erinevate pakkumiste puhul võrrelda nii krediidi kulukuse määra kui ka summat, mis tuleb kokku tagasi maksta,“ lausus ta.
Kui olemasolevad laenukohustused võtavad juba suure osa sissetulekust või igakuine eelarve on pingeline, soovitas Nairis valida pigem soodsama reisi või selleks veel raha koguda. „Laenuga reisimine ei ole iseenesest halb, kui tegemist on läbimõeldud ja jõukohase otsusega. Oluline on, et puhkus pakuks rõõmu ja võimalust argipäevast välja lülituda, mitte ei tooks hiljem kaasa rahalist stressi,“ lisas Nairis.
