10 000 eurot investeerimiseks: kas panna kogu raha korraga turule või investeerida järk-järgult?
Kui inimesel oleks korraga investeerimiseks näiteks 10 000 eurot, võib tekkida küsimus, kas paigutada kogu summa kohe turule või jagada investeeringud pikema perioodi peale. Swedbanki investeerimise valdkonnajuhi Kadi Tõnismaa sõnul sõltub valik lisaks võimalikule tootlusele ka investeerimishorisondist, riskitaluvusest ja sellest, kuidas investor võimalikule turulangusele reageeriks.
„Suurema summa investeerimisel võib tekkida kartus, et raha paigutatakse turule vahetult enne aktsiaturgude langust. Turu edasist liikumist ei saa aga ette teada. Kui investeerida kogu summa korraga, võib sellele järgneda nii tõus kui ka langus. Järkjärgulisel investeerimisel saab langeval turul osta odavamalt, tõusval turul tuleb aga maksta kõrgemat hinda,“ ütles Tõnismaa.
Tema sõnul ei ole küsimus ainult selles, kumb lähenemine võiks anda parema tootluse. „Olulisem on see, kui kaua inimene plaanib investeerida ja millist hinnakõikumist ta suudab taluda. Mida pikem on investeerimishorisont, seda vähem mõjutab tulemust üks konkreetne turule sisenemise hetk.“
Mõlemal lähenemisel on oma eelised
Ühekordse investeeringu puhul hakkab kogu raha kohe turul tööle. Järkjärgulise investeerimise puhul jääb osa rahast mõneks ajaks kõrvale, kuid väheneb risk paigutada kogu summa turule väga ebasoodsal hetkel.
Tõnismaa sõnul on pikaajalisel investeerimisel olulisem järjepidevus kui ideaalse sisenemishetke leidmine. „Tähtis on omada investeerimisstrateegiat, olla järjepidev, reinvesteerida saadud dividendid ning olla valmis ka langusperioodideks.“
Ka ebasoodne sisenemishetk ei pruugi pika aja jooksul saada määravaks, kui investor oma plaanist kinni peab. Keerulisemaks võib olukord kujuneda siis, kui esimese languse järel investeeringud müüakse ja edasisest investeerimisest loobutakse.
„Kaotusvalu on sageli suurem kui võidurõõm. Paberil optimaalne strateegia ei ole kasulik, kui investor ei suuda seda emotsionaalselt välja kannatada,“ ütles Tõnismaa.
Kas tasub oodata paremat hetke?
Aastate 2000–2025 MSCI Worldi indeksi keskmised kuised tootlused näitavad, et kõige nõrgem kuu on olnud september ning tugevaim aprill. Nõrgemate kuude hulka on kuulunud ka august.
Esmapilgul võiks arvata, et ajalooliselt nõrgem kuu pakub paremat võimalust turule sisenemiseks. Tõnismaa sõnul ei saa aga ajaloolise statistika põhjal kindlalt öelda, millal on selleks parim aeg. „See, et mõni kuu on ajalooliselt olnud nõrgem, ei tähenda, et just siis on erinevatel investeeringutel parimad ostukohad. Tulemusi mõjutavad geopoliitiline olukord, riikide võlakoormus, poliitilised otsused ja teised tegurid.“
Kõige kallimaks võib osutuda otsustamatus
„Kõige kallimaks võib kujuneda hoopis otsustamatus. Paremat ostuhetke oodates võib investeerimise alustamine üha edasi lükkuda,“ ütles Tõnismaa.
Järkjärguline investeerimine võib sobida näiteks inimesele, kes saab regulaarset sissetulekut, ei soovi pidevalt turu liikumisi jälgida ja tahab investeerimise võimalikult automaatseks muuta.
Seega ei ole näiteks 10 000 euro puhul üht universaalset vastust, kas investeerida kogu summa korraga või jaotada ostud pikema perioodi peale. Olulisem on valida oma investeerimishorisondi ja riskitaluvusega sobiv viis ning sellest järjepidevalt kinni pidada.
