eksport

Aasta alguses tugev ekspordikasv jätkus

Kaupade eksport kokku ja Eesti toodetud kaupade eksport kasvasid aastases võrdluses 14%. Kaupade ekspordi kiire kasvu jätkumine aasta esimesel kuul oli ootuspärane. Osaliselt oli selle taga tugevam välisnõudlus, kuid ka hindade kasvul oli oluline mõju. Ekspordihindade kasv kiirenes jaanuaris aastases võrdluses ligikaudu 6 protsendini. Kuigi kaupade ekspordi kasv oli kiire, tuli tublisti üle poole sellest vaid kolmest suuremast kaubagrupist (põlevkiviõli- ja puidutoodetest ning mustmetallidest) ehk kasv ei olnud laiapõhjaline.

Elektroonikaseadmete eksport oli languses

Elektroonikaseadmete eksport oli languses. Kõige enam vähenes mobiilsideseadmete eksport Rootsi. Rootsi suunas ekspordi langus tuligi peamiselt mobiilsideseadmete väljaveo vähenemist. Möödunud aastal väheneski Eestis toodetud kaupade eksport kõige enam Rootsi. Varem Rootsi eksporditud mobiilsideseadmed on nüüd suunatud ümber teistesse riikidesse. Elektroonikatoodete tellimused on süvenevas languses juba viiendat kuud järjest, mis viitab sellele, et lähikuudel võib selle tegevusala tootmismaht ja eksport väheneda. Kuna tegemist on suure tegevusalaga (ainuüksi mobiilsideseadmed on 14% kaupade ekspordist), siis on sellel oluline mõju kogu töötleva tööstuse tootmisnäitajatele ja ekspordile.

Kui vaadata ekspordi kasvu riigiti, siis jaanuaris mahtusid esimese 10 riigi hulka, kuhu eksport kõige enam suurenes, lausa 7 Euroopa riiki. Näiteks möödunud aastal oli 10 riigi hulgas keskmiselt vaid 4 Euroopa riiki. Euroala majanduskasv on käesoleva aasta alguses olnud tugev : ostujuhtide indeksi järgi oli euroala majanduskasv veebruaris viimase kuue aasta kiireim. Meie hinnangul on sel aastal Eesti suuremate kaubanduspartnerite impordinõudlus tugevam kui 2016. aastal ning see pakub Eesti ettevõtetele rohkem ekspordivõimalusi.

Laevade import tekitas kaubanduspuudujäägi, mis pidurdab SKP arvestuslikku kasvu esimeses kvartalis

Kaupade impordi 40 protsendilise kasvu taga oli peamiselt laevade import Soomest ja Poolast. Ilma selleta oleks import kasvanud 12%. Nii tugev impordikasv tekitas aga jaanuaris väga suure kaubanduspuudujäägi – see oli vähemalt viimase 13 aasta suurim – ning see pidurdab ka SKP arvestuslikku kasvu käesoleva aasta esimeses kvartalis. Impordi puhul oli veel oluline see, et juba 7 kuud järjest on kapitalikaupade sissevedu languses. Möödunud aastal vähenesid investeeringud juba neljandat aastat järjest ning ka jaanuari impordinumbrid ei näita veel masinate ja seadmete investeeringute olulist paranemist. Samas on tugeva kasvuga juba pikemat aega olnud tarbe- ja vahetarbekaupade sissevedu, mis viitab nii jätkuvalt tugevale lõpptarbimisele kui ka tootmismahtude paranemisele.