Avalehele
Eesti majanduskasv sel aastal aeglustub, kuid üha süvenev tööjõupuudus tekitab pingeid

Eesti majanduskasv sel aastal aeglustub, kuid üha süvenev tööjõupuudus tekitab pingeid

Majanduskasvu aeglustumine oli ootuspärane

SKP kasv püsivhindades aeglustus käesoleva aasta esimeses kvartalis 3,6 protsendini. Majanduskasvu aeglustumine oli ootuspärane, kuna möödunud aastane 5-protsendi lähedane majanduskasv oli tublisti üle potentsiaali ehk ületas jätkusuutlikkust arvestades oma jõukohast kasvu. Käesoleva aasta alguse majanduskasv on liikunud potentsiaalsele kasvule lähemale. Jooksevhindades ehk SKP kasv rahalises väärtuses oli aga 8 protsendiga jätkuvalt väga tugev (möödunud aastal 9%).

Tööjõupuudus on ettevõtete jaoks üha tõsisemaks majandustegevust piiravaks teguriks

Pingelisemaks muutunud tööjõuturu tingimustes, kus tööjõupuudus on ettevõtete jaoks üha tõsisemaks majandustegevust piiravaks teguriks, võimaldab ettevõtete käibekasv ka tööjõukulusid kasvatada. Varasemate aastate liigkiire tööjõukulude kasv on aga tõstnud need ettevõtete käibe suhtes väga kõrgele ning see halvendab jätkuvalt nende kulupõhist konkurentsivõimet. Tööjõu tootlikkus küll kasvas esimeses kvartalis, kuid see jäi tugevasti alla tööjõukulude kasvule, mistõttu ühe ühiku kauba või teenuse tootmine on muutunud üha kallimaks. Ettevõtete hinnangul on nende konkurentsivõime väliskonkurentsi suhtes koduturul juba pikemat aega halvenenud ning ka EL siseturul on see alates möödunud aasta algusest nõrgenenud.

Majanduskasv oli jätkuvalt laiapõhjaline, kuid siseturule teenuseid pakkuvate tegevusalade panus vähenes

Esimeses kvartalis andsid majanduskasvu suurima panuse enamus samasid tegevusalasid, mis möödunud aastalgi ehk ehitus, veondus, ITK ja töötlev tööstus. Kuigi majanduskasv on jätkuvalt laiapõhjaline, vähenes siseturule teenuseid pakkuvate tegevusalade panus majanduskasvu. Samuti ei ole aasta alguses jõustunud maksumuudatustega kiirenenud netopalgakasv eratarbimisele (veel?) olulist mõju avaldanud. Eratarbimine kasvas 2,8%, mis oli suurusjärgus sama, mis möödunud aasta teisel poolel. Samas pidurdab eratarbimise kasvu alkohoolsete jookide ja tubakatoodete tarbimise üha suurem langus. Selle kaubagrupi tarbimise langus vähendab majanduskasvu esialgsete arvestuste järgi lausa 0,4 protsendipunkti. Alkohoolsete jookide ja tubakatoodete tarbimine on langenud juba 5 aastat järjest ning viimastel kvartalitel on see süvenenud.

Kiire majanduskasv toob kaasa suurema impordinõudluse

Majanduskasvu pidurdas oluliselt ekspordikasvu aeglustumine, samas kui mõõdukas impordikasv jätkus ning see andis tulemuseks 9 aasta suurima väliskaubanduspuudujäägi püsivhindades SKP suhtes. Impordikasv näitab, et sisenõudlus on jätkuvalt tugev. Eesti, kui väikesele ja avatud majandusele on iseloomulik, et kiire majanduskasv ja sisenõudlus toovad kaasa suurema impordinõudluse (kuna me ei tooda kaugeltki mitte kõiki tootmiseks vajalikke sisendeid, tarbe- ja investeerimiskaupu). Kui ekspordikasv seda ületada ei suuda, hakkab kiirem impordikasv majanduskasvule vastu töötama.

Investeeringute kasv sel aastal aeglustub

Investeeringud küll vähenesid (8%), kuid impordikasvu püsimine näitab, et see võib jääda ajutiseks. Kasutamata tootmiskapitali osakaal on alla pikaajalise keskmise, mis tähendab, et nõudluse püsimisel investeerimisvajadus suureneb. Samuti on investeeringute kasv Eesti-suguses väikeses riigis olnud väga volatiilne. Investeeringute vähenemine tuli ettevõtetesektorist, samas kui valitsemissektori investeeringute kasv oli jätkuvalt tugev. Siiski, meie hinnangul investeeringute kasv sel aastal aeglustub. Investeeringute osakaal SKP-s on pidevalt vähenenud. Ühest küljest on selle taga ettevõtete kasumlikkuse langus, kuid ka käibe suhtes väiksem vajadus investeerida. Täna avaldatud investeeringu numbreid tuleks arvestada kindlasti esialgsetena, kuna statistikaamet revideerib neid täpsemate aastaandmete laekumisel tavaliselt üsna palju. Swedbanki poolt sel aastal läbiviidud tööstusuuringu järgi plaanitakse sel aastal enim investeerida efektiivsuse kasvu ja tootearendusse. Peamiseks põhjuseks, mis investeeringute kasvatamist tagasi hoiab, on ettevõtete ebakindlus majanduskeskkonna suhtes.

Swedbanki prognoosi järgi kasvab Eesti majandus sel aastal 3,9%

Swedbanki prognoosi järgi kasvab Eesti majandus sel aastal 3,9%. Eesti majandussektorite kindlustunne on küll veel kõrgel tasemel, kuid see on tasapisi halvenenud. Välisnõudluse kasv tuleb sel aastal veidi aeglasem, kui möödunud aastal, kuid peaks pakkuma meie ettevõtetele jätkuvalt häid ekspordivõimalusi. Samas on riskid välisnõudluse halvenemiseks viimasel ajal suurenenud (protektsionismi võimalik levik, kaubanduspartnerite kindlustunde halvenemine populistlike valitsuste majandusotsuste tõttu jms). Eesti ettevõtete ekspordi kasvatamise ootused ongi sel aastal oluliselt halvenenud. Küll ei saa seda öelda nende tootmise kasvatamise lähiaja väljavaate kohta, mis on aina paranenud. Praeguse majanduskasvu juures tekitab aga pingeid üha süvenev tööjõupuudus.

Samal teemal