Eesti majanduskasvul kindlam hoog (video)

• Maailmamajanduse kasvuväljavaade on viimastel kuudel paranenud
• Tugevam välisnõudlus toetab Eestis juba kiirenenud ekspordikasvu püsimist
• Meie prognoosi järgi investeeringute kasv sel aastal taastub
• Töövõimereform toob endaga kaasa töötute arvu kasvu
• Tööjõu nappuse tõttu jääb surve palkade kiireks tõstmiseks püsima
• Hinnatõus kiireneb sel aastal üle 3%
• Eesti majandus kasvab meie hinnangul sel aastal 2,2%, järgmisel aastal 2,8%

Vaata 1-minuti videokokkuvõtet:

Maailmamajanduse kasvuväljavaade on paranenud

Arenenud riikide majanduskasvu väljavaade on paranenud. Kuigi hinnakasv on kiirenemas, jääb see paljudes riikides lähiajal üsna tagasihoidlikuks. Poliitilised riskid on küll veidi vähenenud, kuid on jätkuvalt üsna kõrged.

USA majanduskasv sel aastal kiireneb, kuid koos ebakindluse võimaliku kasvuga valitsuse reformide tegeliku teostamise suhtes hakkab majanduskasvu toetavate tegurite mõju vähenema. Tööpuuduse langus, kitsamaks muutuvad tingimused USA tööturul ja inflatsiooni kiirenemine lubavad Föderaalreservil jätkata rahapoliitika normaliseerimist.

Vaatamata poliitilisele ebakindlusele jätkub euroalal majandustsükli tõus. Maailmamajanduse parem väljavaade suurendab ekspordivõimalusi ning investeeringud hakkavad majanduskasvu rohkem panustama. Majanduskasvu tugevnemine euroalal on laiapõhjaline nii riikide kui ka majandusharude lõikes. Euroala majandustingimused lubavad Euroopa Keskpangal alustada rahapoliitika normaliseerimist alles järgmisel aastal.

Pärast nõrka 2016. aastat, on ka tärkavad turud selle aasta alguses üllatanud tugevate kasvunumbritega. Samas on USA kaubanduspoliitika mitmetele riikidele tõsiseks riskiks – seda eriti Aasias.

Eestis majanduskasv kiireneb, kuid tööjõudu napib

Tugevam välisnõudlus toetab juba kiirenenud ekspordikasvu püsimist

Aasta alguses jätkus Eesti tööstussektori tootmismahtude tugev kasv ning selle sektori kasvu väljavaade on paranenud. Jaekaubanduse müügitulu kasv on aga aeglustumas. Tööstussektori kasvule on toeks tugevam välisnõudlus. See toetab juba kiirenenud ekspordikasvu püsimist. Samuti on järsult kiirenenud tootja- ja ekspordihindade kasv, mis aitab kaasa ettevõtete käibe paranemisele ning vähendab kõrgele tõusnud tööjõukulude negatiivset mõju ettevõtete kasumlikkusele. Samuti peaks see lubama ettevõtetel teha rohkem kulutusi investeeringuteks.

Selle aasta teisel poolaastal toimuv Eesti eesistumine EL Nõukogu töös tõstab avaliku sektori kulutusi. Samuti suurendab see periood meie hinnangul mitmete teenustesektori ettevõtete aktiivsust, eelkõige majutuses, toitlustuses, transpordis, konverentsiteenustes, meedias ja ITK-s.

Meie prognoosi järgi investeeringute kasv sel aastal taastub

Ettevõtete ja majapidamiste kindlustunne on paranenud. Vaatamata laenuportfelli tugevale kasvule, suudetakse oma kohustusi hästi täita. Seda näitab väga madal halbade laenude osakaal laenuportfellis. Meie prognoosi järgi investeeringute kasv sel aastal taastub. Majapidamiste tugevad eluasemeinvesteeringud jätkuvad ning valitsus peaks sel ja järgmisel aastal oluliselt suurendama  Eestile eraldatud Euroopa Liidu struktuurivahendite toel investeeringuid. Samuti peaksid tõusma mittefinantsettevõtete investeeringud – hinnad kasvavad, ekspordivõimalusi on rohkem, kasutamata kapitali osakaal väheneb ja madalad laenuintressimäärad on jätkuvalt investeeringutele toeks. Kuigi Euribori languse põhi on tõenäoliselt juba sel aastal, jäävad turuintressid lähiajal madalaks. Käesoleva aasta investeeringuid (samuti ka importi) suurendab ühekordse tehinguna jaanuaris Tallinki laeva ostmine – see tekitab baasefekti järgmisse aastasse, mistõttu investeeringute kasv siis järsult aeglustub. Ilma nimetatud ühekordse suurtehingu mõjuta kasvaksid koguinvesteeringud mõõduka tempoga.

Möödunud aastal kogumajanduse tootlikkuse kasv veidi paranes. Tootlikkuse paranemine peaks sel aastal jätkuma ning meie hinnangul vahe nominaalse tootlikkuse kasvu ja palgakasvu vahel väheneb. See aitab parandada ettevõtete hinnapõhist konkurentsivõimet.

Välisinvesteeringutes ei ole Eesti tööjõukulud ja majanduskasv enam eeliseks

Vaatamata viimasel paaril aastal Eestisse tehtud uutele suurematele välismaistele otseinvesteeringutele, on nende osakaal SKP-s pikemas tagasivaates langenud. Väga tugeva mõjuga on olnud Eesti finantssektorisse tehtud välisinvesteeringud. Välisinvesteeringud on olnud olulisel kohal Eesti majandusmudelis ning need on andnud tugeva panuse meie majanduskasvu. Tööjõukulud ja majanduskasvu kiirus ei ole aga enam meie eeliseks. Üha olulisemaks muutub kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus, äritegevuseks soodne ettevõtlus- ja maksukeskkond ning taristu. Samuti ettevõtete valmidus rakendada kaasaegset tehnoloogiat ja digilahendusi ning nende juhtide ja  töötajate vastav kompetents. See tähendab omakorda, mitte ainult välisinvesteeringute kontekstis, vajalikke investeeringuid ning olemasoleva tööjõu täiendkoolitust, kohati ümberõpet ning nende mobiilsuse parandamist (vt ka järgmist alateemat). Kõrgele tõusnud tööjõukulud peaksid Eesti ettevõtteid ja välisinvestoreid suunama rohkem investeeringutele masinatesse ja seadmetesse, mis aitavad tootlikkust ja ettevõtete kasumlikkust parandada. Kuigi masinate ja seadmete ning teadus- ja arendustegevuse investeeringute osakaal on koguinvesteeringutes viimastel aastatel tõusnud, on nende maht kahjuks vähenenud.

Tööturgu mõjutab töövõimereform

Vabade töökohtade arv on pidevalt suurenenud ning tööjõu nappus on Eesti ettevõtete jaoks muutunud üha tõsisemaks probleemiks. Ootame tööturult eemal olevate inimeste arvu (need on inimesed, kes õpingute, kõrge vanuse, halva tervise või näiteks laste kasvatamise tõttu aktiivselt tööd ei otsi) vähenemise jätkumist sel ja järgmisel aastal. Mitteaktiivsuse alanemist mõjutavad nii tööjõupuudus kui ka pensioniea tõus ja töövõimereform. Viimane toob endaga ilmselt kaasa ka töötute arvu kasvu. Käesoleva aasta veebruaris oli vähenenud töövõimega registreeritud töötute arv tõusnud 7700-ni (ehk 22% kõikidest registreeritud töötutest; möödunud aasta juulis olid need näitajad veel 4900 ja 16%).

Hinnatõus kiireneb

Toorainete kallinemise ja aktsiismaksude tõstmise mõjul kiireneb hinnatõus sel aastal üle 3%. Palgatöötajate reaalse ostujõu kasv peaks sel aastal oluliselt aeglustuma, kuna nominaalse palga kasv mõnevõrra aeglustub ja hinnad tõusevad esimest korda kolmeaastase pausi järel. See peaks tarbimise kasvu pidurdama. Pensionite ja lastetoetuste tõus ning madalapalgaliste tulumaksutagastused peaksid samas tarbimist toetama. Tänu maksuvaba tulu märgatavale tõusule 2018. aastal, kiireneb palgatöötajate netopalga kasv aga oluliselt. Enamiku palgatöötajate jaoks kerkib maksuvaba tulu järgmisel aastal 40 protsendini keskmisest brutopalgast kuus (möödunud aastal oli see määr 15%).

Me jääme oma jaanuaris avaldatud majanduskasvu prognoosi juurde. Meie hinnangul kiirendab investeeringute kasvu taastumine Eesti majanduskasvu sel aastal 2,2 protsendini. Tarbimise kasvu taastumine annab järgmisel aastal täiendava jõu majanduskasvule, mis ulatub meie prognoosi järgi siis 2,8 protsendini.

Loe ka inglisekeelset prognoosi täismahus siit