Aasta alguse ekspordikasv on küll tugev, kuid riskid on suurenenud

Pool ekspordikasvust tuleb põlevkiviõlitoodetest

Vaatamata möödunud aasta alguse kõrgemale võrdlusbaasile, on käesoleva aasta esimese kahe kuu jooksul kaupade ekspordikasv väga tugev olnud. Eesti päritolu kaupade eksport kasvas veebruaris 14% ning kahe kuuga on ekspordikasv olnud 13%. Samas tuli ligikaudu pool veebruari kasvust põlevkiviõlitoodete väljaveo suurenemisest Singapuri, Suurbritanniasse, Togosse ja Indiasse. Ilma selle kaubagrupita oleks ekspordikasv mõõdukam olnud (ligikaudu 6%). Lisaks põlevkiviõlitoodetele kasvas rohkem ka raudmetallide, puittoodete ning teravilja väljavedu. Riigiti kasvas Eestis toodetud kaupade eksport nii veebruaris kui ka käesoleva aasta esimese kahe kuu jooksul enim Soome, Suurbritanniasse, Singapuri ja Saksamaale. Kuna impordikasv on sel aastal olnud ekspordikasvust aeglasem, siis toetab väiksem kaubandusbilansi puudujääk majanduskasvu rohkem.

Eksporditellimuste kasv on jätkuvalt tugev

Tellimuste kasv tuleb euroala riikidest, samas kui euroala välistest riikidest on tellimused keskmiselt vähenenud. Tellimused on kasvanud enamikes tegevusalades, v.a. metallitootmine ja ravimitööstus. Tellimuste kasv näitab vähemalt mõõduka ekspordikasvu jätkumist ka veel lähikuudel. Elektroonikatoodete ekspordilangus on sel aastal taandumas ning lähikuudel peaks selle positiivne mõju koguekspordile tõenäoliselt veelgi tugevnema.

Eesti tööstusettevõtete ootused lähikuudel ekspordi kasvatamiseks on jätkuvalt kõrged

Ettevõtete hinnangul on nende konkurentsivõime EL turul viimase aasta jooksul langenud. Koduturul on ettevõtete konkurentsivõime viimase poolaasta jooksul küll veidi paranenud, kuid pikemas ajalises võrdluses on see järk-järgult halvenenud. See näitab üha suuremat hinnakonkurentsi. Möödunud aastal kasvas peamises kaupu eksportivas majandusharus – töötlevas tööstuses – tootlikkus küll tööjõukuludest kiiremini, kuid mitme eelneva aasta jooksul on tööjõukulude kasv tootlikkuse kasvu ületanud ning halvendanud sellega meie ettevõtete hinnapõhist konkurentsivõimet välisturgudel. Samas on Eesti tööstusettevõtete ootused lähikuudel ekspordi kasvatamiseks jätkuvalt kõrged.

Eesti on suutnud oma kaupade turuosa välisriikides kasvatada

Möödunud aastal kaotasime me küll mitmes riigis veidi oma turuosa, kuid pikemas tagasivaates on see  Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Lätis ehk nelja suurima kaubanduspartneri juures, kuhu läheb ligikaudu pool kaupade ekspordist, suurenenud. (Rootsis on meie kaupade turuosa suurenenud sel juhul, kui jätta välja mobiilsideseadmete eksport). See näitab, et Eesti ettevõtted on oma turupositsiooni loovutamise nimel olnud valmis leppima pigem väiksemate kasumitega. Eesti kaupade hinnatase läheneb tasapisi meie peamiste kaubanduspartnerite omadele ning Läti ja Leedu kaupade hindadest on Eesti hinnad juba ammu kõrgemad. Seega on Eesti kaupade konkurentsivõime tõstmine muutumas üha suuremaks väljakutseks.

Välisnõudlus peaks sel aastal pakkuma ettevõtetele häid ekspordivõimalusi

Sel ja järgmisel aastal on oodata küll välisnõudluse nõrgenemist, kuid see peaks pakkuma Eesti ettevõtetele jätkuvalt häid ekspordivõimalusi. Kõige enam panustavad Eesti välisnõudluse kasvu Rootsi, Soome ja Läti. Samas on käesoleva aasta alguses näha, et euroala majandusel, kuhu läheb veidi üle poole meie kaupade ekspordist, paistab olevat möödunud aastal tehtud kasvukiirendusest raskem edasi liikuda: tarneahelates on viivitused, toorainete kättesaadavus on halvenenud, tööjõu ja oskuste puudus on üha kasvav, tugevam euro halvendab ekspordi konkurentsivõimet ning suurenenud poliitiline ja majanduslik ebakindlus võivad hakata nõudlust halvendama. Maailmakaubanduse mahukasv on küll jätkuvalt kõrge, kuid see kasv on pärast 2016. aasta keskpaigast alanud kiirenemist nüüd stabiliseerunud.

Kaubandussõja oht maailmas suurendab ebastabiilsust

USA poolt terasele ja alumiiniumile ning konkreetsemalt, Hiina vastu väljakäidud tollitariifid ning võimalik kaubandussõja oht maailmas, on suurendanud aktsia- ja valuutaturgude volatiilsust. Hiina on püüdnud pingeid leevendada hiljuti väljakäidud plaaniga oma kaubandust hoopis liberaalsemaks muuta. USA administratsioon paistab aga soovivat asendada mitmepoolsed kaubandussuhted kahepoolsetega ning rääkida uuesti ümber kaubanduslepingud, mis tekitavad Ühendriikidele ebaproportsionaalselt suurt kaubandusdefitsiiti.  Global Trade Alerti andmetel on kõige enam protektsionistlikke abinõusid nii viimase üheksa kui ka viimase aasta jooksul võtnud kasutusele USA.

USA tollitariifide mõju Eestile avaldub peamiselt läbi meie kaubanduspartnerite

Terase ja alumiiniumi ning nende toodete eksport moodustab Eesti kaupade väljaveost küll ligikaudu 7%, kuid enamus sellest läheb EL turule. USA-sse läheb vaid 0,1% meie terase- ja alumiiniumtoodangust. Terase- ja alumiiniumtoodete ekspordi mõju Eesti SKP-le on tublisti alla 1%. Eestis toodetud mootorsõidukite ekspordi mõju SKP-le on aga marginaalne. Seega oleks USA tollitariifide otsene mõju Eesti majandusele tagasihoidlik. Samas ei saa ekspordist sõltuvat Eestit meie kaubanduspartneritest ja nendele avalduvatest mõjudest eraldi vaadata. Eesti ja Euroopa Liit tervikuna on vabakaubandusest ja mitmepoolsetest kaubandussuhetest kasu saanud. Tollitariifide jõustumisel hakkaksid Hiina jt riigid tõenäoliselt oma toodangut suunama muuhulgas ka EL turule, mis suurendab konkurentsi Euroopa ettevõtetele ning võib osade kaupade hindu alandada. See võib suurendada EL-s poliitilist survet oma majanduse kaitsmiseks. USA on EL-i suurim kaubanduspartner. Kõrgete tollitariifide mõju ei avalduks peatselt, kuna majandus on veel kasvutsüklis ja nõudlus on suur. Samas, mida kauem tollitariifid püsiksid, seda suuremaks nende mõju majandusele ja poliitikale läheb.