Balti börsi 2026. aasta II kvartali ülevaade: elujõuline ja dünaamiline

Balti riikide majandus on seni püsinud heas seisus tänu reaaltulu kasvule, mis suurendab kodumajapidamiste tarbimist. Eestis annab täiendava tõuke eelarvestiimul, samas kui Läti on saanud kasu ekspordi taastumisest ja oodatust aeglasemast inflatsioonist. Ka Leedu majanduskasv on hoogustunud, kuid ajutiselt kasvanud tarbimine hakkab eeldatavasti järk-järgult aeglustuma (Swedbank Economic Outlook, avaldatud 25. augustil).

Teises kvartalis langes meie vaadeldava 14 ettevõtte puhaskasumi mediaan aastavõrdluses 13,5%, mis oli eelmise kvartali 5% kasvuga võrreldes järsk muutus. Huvitaval kombel teatasid sel perioodil märgatavalt väiksemast müügist ainult kaks ettevõtet (müügi mediaankasv oli aastavõrdluses tugev +5,3%), mis osutab sellele, et kasumlikkus vähenes enamasti suurenenud kulude tõttu.

Oluline on see, et meie hinnangul vähenes 12 kuu omakapitali mediaantootlus teises kvartalis kvartaliarvestuses ligikaudu 1 protsendipunkti võrra, umbes 9%-ni, jäädes tublisti alla viimase kümne aasta keskmisele, mis on ligi 13%. Kuigi teise kvartali näitajad olid mõnevõrra vastuolulised, oleme endiselt veendunud, et meie vaadeldavatel ettevõtetel on keerulisemate oludega toimetulekuks head võimalused. Samas leiame, et nende kapitalitootluse paranemine võtab oodatust rohkem aega. Eraldi arutelu iga ettevõtte/sektori kohta leiate järgmisest jaotisest.

Energeetikaettevõtete väljavaated püsivad tugevad

Sõltumata soodsast keskkonnast (kõrgemad intressimäärad, elav laenuturg ja ulatuslikud taristukulutused) on igal meie vaadeldaval pangal rääkida oma lugu. Eeldame, et meie analüüsiga hõlmatud pankade omakapitali tootlus aastatel 2026–2028 jääb üldjoontes vahemikku 14–16%. Samuti prognoosime, et mõnel vaadeldaval pangal on sügisel jagada uudiseid (näiteks strateegia ajakohastamise kohta).

Meie analüüsiga hõlmatud energeetika- ja kommunaalteenuste sektoris on kaks ettevõtet, mis aitavad loomulikul viisil maandada kõrgemate energiahindadega seotud riske.

Ignitis peaks saama kasu paradigmamuutusest, mille käigus hakatakse eelistama väärtust mahule – see tähendab, et ulatuslikud investeeringud keskkonnahoidliku tootmisvõimsuse laiendamisse on lõppemas ja nende asemel pööratakse tähelepanu tagatud tootlusega reguleeritud võrkudele.

Infortar peaks samuti saama kasu oma täiendatud varudest ja Lähis-Ida konflikti tõttu tõusnud gaasihindadest. Samas eeldame, et Tallinna Vee kapitali tootlus jääb endiselt alla keskmise, sest omakapital väheneb järk-järgult negatiivsete vaba raha voogude tõttu (mis on tingitud ulatuslikest kapitalikulutustest).

Kinnisvarasektor pakub head kaitset inflatsiooni vastu

Analüüsiga hõlmatud kinnisvarasektori ettevõtted pakuvad head kaitset inflatsiooni vastu. Pikemat aega keerulisemas olukorras olnud Baltic Horizon kaasas märtsis 12,3 miljoni euro ulatuses omakapitali ja ostis tagasi 7,5 miljoni euro väärtuses võlakirju, mis tõi leevendust senistele raskustele. Fond kavatseb ülejäänud võlakirjad (11,5 miljonit eurot) osta tagasi 2026. aasta jooksul, millega kaasneb varade müük. Baltic Horizoni omakapitali tootlus peaks ajapikku taastuma ning jõudma 2028. aasta lõpuks 4–6% juurde.

Pärast Merko mudeli kohandamist seoses Rūdninkai eriotstarbeliste ettevõtete 70% osaluse võõrandamisega ennustame, et 2026.–2027. aasta prognoositav omakapitali tootlus püsib 14–15% juures. Lisaks on Merkol meie hinnangul head võimalused tulusamate hangete võitmiseks.

Tallinna Sadama omakapitali tootluseks aastatel 2026–2028 eeldame selle ajaloolise keskmisega ligilähedast ehk 5–8%. Esiteks on ettevõtte parvlaevalepingud indekseeritud. Teiseks prognoosime kruiisi- ja kaubaveoäri taastumist.

Tarbijale suunatud ettevõtete väljavaated on erinevad

Meie vaadeldavad tarbijale suunatud ettevõtted on kerkinud energiahindade, nähtava inflatsiooni ja üldiselt kõrgemate intressimäärade suhtes erineval määral immuunsed.

Meie hinnangul on Apranga omakapitali tootlus ka edaspidi ahvatlev 20%. Seda toetab Leedu teise pensionisamba vahendite väljavõtmisest tulenev hoog ja püsiv nõudlus rõivaste järele.

Lisaks leiame, et Akola Groupil on hea võimalus saada kasu piirkonna teraviljakaubanduse olukorra jõudsast paranemisest (kõrgemad hinnad ja parem kvaliteet). Sellest tulenevalt prognoosime, et omakapitali tootlus on aastatel 2026–2028 vahemikus 7–9%.

Ka Tallinki väljavaade on meie hinnangul muutunud, kuna eeldame, et omakapitali tootlus taastub järk-järgult ja jõuab 2028. aasta lõpuks ligikaudu 6% juurde, mis on umbes kolm korda suurem kui selle 10 aasta keskmine. Meie hinnangul peaksid tööjõukulude vähendamine ja kütuse kokkuhoid hakkama vilja kandma.

TKM Gruppi ootab meie prognoosi kohaselt aga ees raske aeg. Kuigi automüük edeneb väga jõudsasti, on kontserni põhitegevusala (Selveri poed) konkurentsist ja inflatsioonist tingitud surve all. Tulemusi peaksid negatiivselt mõjutama ka suuremad laenukulud (euribori tõus). Sellest tulenevalt eeldame, et TKMi omakapitali tootlus on aastatel 2026–2028 vahemikus 6–10%.

Samuti ei sea me suuri lootusi Novaturasele, kelle tulemused on järsult halvenemas. 2. septembril esitas kontrolliva osalusega aktsionär Neşet Koçkar kohustusliku ülevõtupakkumise, et omandada ülejäänud 34,7% aktsiatest hinnaga 0,877 eurot aktsia kohta, mis tähistab tõenäoliselt ettevõtte keerulise börsiletuleku teekonna lõppu (kui tehing lõpuks toimub).

Turu hinnatasemed ja edasine väljavaade

OMX Balticu indeks on aasta algusest alates tõusnud umbes 5%. Meie arvutuste kohaselt on 2026. aastaks prognoositud P/E mediaan vaadeldavate ettevõtete seas umbes 11,4x ehk pisut üle varasema 10 aasta keskmise (10,6x). Lisaks on meie 2026. aasta hinnanguline P/B mediaan ligikaudu 1,1x ehk umbes 16% väiksem eelneva kümne aasta keskmisest, mis on umbes 1,3x. Esimest näitajat võrreldakse aasta prognoositava omakapitali mediaantootlusega, mis on umbes 9%, mis muudab üldise hinnataseme varasema keskmisega võrreldes pisut kõrgeks.

Lõpetuseks võib öelda, et pessimism Balti aktsiaturu suhtes on liialdatud. Vastupidi: turg on jätkuvalt elujõuline ja dünaamiline. See tasustab kannatlikke ja järjekindlaid investoreid ning karistab pinnapealseid pessimiste. Anname omalt poolt parima, et aidata investoritel kuuluda pigem esimesse rühma.

Esitatud teave on informatiivne, tegemist ei ole investeerimissoovituse või -nõustamisega ega kutsega osta või müüa väärtpabereid või teha muid tehinguid, kui käesolevas lahtiütluses ei ole öeldud teisiti. Esitatud teabes konkreetsete emitentide kohta antud hinnangud põhinevad Swedbank Baltics AS-i koostatud ja avaldatud kehtivatel investeerimisanalüüsidel.