Inflatsioon kiirenes tänu mootorikütuste kallinemisele
- Märtsis tõusid hinnad aastatagusega võrreldes 2,3%. Inflatsioon kiirenes mootorikütuste hinnatõusu tõttu.
- Tarbijahindade kasv ulatub Swedbanki prognoosi järgi sel aastal 2,4 protsendini. Hinnatõus aeglustub, kuna energia hinnad alanevad ja alkoholi aktsiisimaksud ei tõuse.
Märtsis tõusid hinnad täpselt niipalju kui meie prognoosis: 2,3% protsenti eelmise aasta sama ajaga võrreldes. Kaubad kallinesid 1,7% ja teenused 3,3%. Inflatsioon kiirenes peamiselt mootorikütuste hinnatõusu tõttu. See omakorda tulenes euro odavnemisest USD suhtes. Dollarites arvestatuna oli toornafta hind eelmise aasta märtsiga sarnasel tasemel.
Elektri hind alanes eelneva kuuga võrreldes, kuna nõudlus elektri järele soojemate ilmade tõttu vähenes ja lumesulavesi tõstis veetaset Põhjamaade hüdroelektrijaamades.
Kõige rohkem panustas üldisesse hinnatõusu eluase. Aastatagusega võrreldes tõusid elektri, kütte ja üüri hinnad. Lisaks eluasemega seotud kulude suurenemisele mõjutas hinnaindeksit erinevate teenuste hinnatõus. Selle taga on ühelt poolt tugev nõudlus ja teiselt poolt kulude, eelkõige tööjõukulude, kiire kasv.
Toiduainete hinnatõus märtsis veidi kiirenes, 2,2 protsendini. Köögiviljad kallinesid tänu põuasele suvele. Statistikaameti andmetel tarbitakse importtoitu järjest enam. Näiteks tarbitud kartulitest kasvatati eelmisel aastal Eestis umbes 80%, värsketest köögiviljadest veidi alla poole ning värsketest puuviljadest ja marjadest 12%.
Tarbijahindade kasv ulatub Swedbanki prognoosi järgi sel aastal 2,4 protsendini. Hinnatõus on eelmisest aastast oluliselt tagasihoidlikum, kuna energia hinnad prognoosi järgi alanevad ja alkoholi aktsiisimaksud ei tõuse. Hindade tõusu panustavad kõige rohkem toit, eluase (sh küte) ja meelelahutus.
Palgatöötajate elatustase jätkuvalt tõuseb, kuna keskmine netopalk tõuseb hindadest oluliselt kiiremini. Swedbanki prognoosi järgi kasvab keskmine netopalk sel aastal 5,3%. Tarbimist toetab ka pensionite ja teiste sotsiaaltoetuste tõus.
