Eesti tööstus jätkab soliidset kasvutrendi

Eesti tööstus on selle aasta algul suutnud eelmise aastaga sarnast kasvutempot hoida. Veebruaris kasvas tootmismaht tööstuses 4% eelmise aasta sama ajaga võrreldes. Töötleva tööstuse toodang suurenes veelgi rohkem, 7%. Töötleva tööstuse kasvunumbrid olid jaanuaris-veebruaris sarnased eelmise aasta tulemusele.

Tootmismahu kasv oli laiapõhjaline

Tootmismaht kasvas veebruaris enamus harudes, sealhulgas toiduainete- ja puidutööstuses ning elektroonikas. Toodangumaht langes eelmise aasta veebruariga võrreldes keemia- ja tekstiilitööstuses.
Ligi 70% töötleva tööstuse käibest tuleb välisturgudelt. Seetõttu on see majandusharu tugevas sõltuvuses Eesti kaubanduspartnerite turgudel toimuvast.

Välisnõudluse kasv aeglustub

Sellel aastal tööstusettevõtete käibe kasv ilmselt aeglustub, kuna nõudlus välisturgudel kasvab varasemast aeglasemalt ja ka hinnasurve on väiksem. Töötleva tööstuse tootjahinnaindeks langes veebruaris aastaga 0,4 protsenti. Majandused töötavad madalamal käigul kõikides suuremates piirkondades: USAs, Hiinas ja Euroopas. Euroopa majandust piiravad kehv nõudlus ja poliitiline ebakindlus, sh Brexit. Eesti tööstusettevõtete ootused tuleviku osas on samuti mõnevõrra pessimistlikumaks muutunud, seda just ekspordi osas.

Ettevõtjad tunnevad ennast ebakindlamalt

Samal ajal palgasurve püsib. Töötlevas tööstuses moodustasid tööjõukulud eelmisel aastal 17% kogukuludest. Seetõttu ümberkorraldused tööstuses jätkuvad. Püsima jäävad need ettevõtted, kes suudavad palgaralliga kaasa minna. Ettevõtete hinnangul on nende konkurentsivõime välisturgudel vähenenud.