Lapse tulevikuks kogumine: miks on oluline alustada varakult?

Iga lapsevanem soovib, et tema lapsel oleks tulevikus rohkem võimalusi, näiteks ta saaks jätkata õpinguid, osta esimese kodu või saada juhiloa. Rahaline puhver võib aidata noorel teha suuri otsuseid kindlamalt ja pingevabamalt. Lapse tulevikuks kogumist pole mõtet edasi lükata, sest kui kogumist alustada vara ja teha seda järjepidevalt, on igakuised summad väiksemad.

Paljud alustavad kogumist juba pärast lapse sündi. Ka väikesed summad kujunevad pika aja jooksul arvestatavaks toeks ning aitavad luua lapsele täiskasvanuelus tugevama stardipositsiooni. Kõige tähtsam on leida lahendus, mis sobib pere eesmärkide ja ajahorisondiga ning on mugav.

Mis eesmärgil üldse lapsele kogutakse?

Kõige sagedamini hakatakse lapsele raha kõrvale panema selleks, et toetada teda täiskasvanuelu esimestel aastatel. 18 aastat möödub kiiremini, kui tunduda võib, ning ühel hetkel on ees kulud, mis paistavad tekkivat väga lühikese aja jooksul korraga: ülikooliõpingud, esimene kodu, juhiloa tegemine või midagi muud.

Aga raha ei koguta enam ammu ainuüksi praktiliseks vajaduseks. Üha rohkem peresid näeb selles võimalust õpetada lapsele rahatarkust ja kujundada välja harjumus raha kõrvale panna. Kui laps näeb, kuidas kogumine annab tulemusi, tekib tal parem arusaam sellest, miks on oluline järjepidevus. Näiteks saab lapsele varakult õpetada, et kui ta taskuraha kohe ära ei kuluta ning ootab ära ka järgmise taskuraha, saab suurema summa eest juba midagi enamat soetada.

Lapsi kaasatakse üha varem ka investeerimise teemadesse. Alguses piisab täiesti sellest, kui vaadata koos, kuidas investeeringute väärtus ajas muutub, ning rääkida, miks turud tõusevad ja langevad. Sellised vestlused aitavad lapsel mõista, et raha ei pea lihtsalt kontol seisma, vaid seda saab pikaajaliste eesmärkide nimel ka investeerida; samuti selgitada, millised riskid sellega kaasnevad.

Rahakoguja – lihtne viis alustada

Üks lihtne viis lapse jaoks koguda on panna igakuiselt kindel summa sissetulekust kõrvale. Seda tasub teha kohe sissetuleku laekumise järel, sest siis on raha „silma alt ära“ ning ei teki ahvatlust seda millegi muu jaoks kasutada. Kui jätta säästmine kuu lõppu, võib juhtuda, et kogu raha on ära kulunud ning polegi enam midagi kõrvale panna.

Kogutud raha hoidmiseks sobib hästi näiteks Rahakoguja. Tegemist on nutika hoiusega, millel olev raha teenib igakuist intressi (praegu 1,75% aastas). Rahakoguja suurim pluss on lihtsus: väärtuse kõikumise pärast ei pea muretsema, raha on alati kättesaadav ning kogumisharjumus tekib märkamatult. Rahakoguja sobib eriti hästi peredele, kes soovivad säästmist alustada rahulikult või kelle kogumiseesmärk on lühem.

Rahakogujasse saab mugavalt käima panna regulaarsed maksed. Samuti saab sisse lülitada kaardimaksetelt ümardamis. Iga kord, kui poes kaardiga maksta, ümardatakse summa sel juhul järgmise täiseuroni ning vahe läheb Rahakogujasse. See on hea viis märkamatult iga ostuga natuke raha juurde koguda.

Kuigi säästmine ja investeerimine täidavad erinevaid eesmärke, on säästmise suur väärtus sageli just harjumuse loomises. Kui peres on tavaks igal kuul midagi kõrvale panna, õpib ka laps üsna loomulikult, et tuleviku nimel kogumine on elu osa.

Kaugemateks eesmärkideks tasub kaaluda investeerimist

Kui eesmärk, mille jaoks kogutakse, on vähemalt viie aasta kaugusel, tasub säästmise kõrval kaaluda investeerimist. Pikema perioodi jooksul võib investeerimine aidata leevendada inflatsiooni mõju ning võimaldada osaleda finantsturgude arengus.

Loomulikult ei tähenda see, et kogu raha tuleks vaid investeerida – osa rahast peaks olema siiski kiirelt kättesaadav tavakontol, hoiusel või näiteks Rahakogujas. Ootamatused ei hüüa tulles ning lapse jaoks võib olla tarvis suuremaid kulutusi teha, näiteks tasuda klassireisi eest, osta uus jalgratas või katta muud vajalikud kulutused.

Lapse jaoks investeerides eelistatakse sageli investeerimisfonde, sest nii saab ühe investeeringuga ligipääsu paljudele ettevõtetele ja turgudele korraga. Fond võimaldab ühe investeeringuga paigutada raha paljudesse ettevõtetesse ja turgudele ning selle tulemusena hajutada investeerimisriske. Fondidesse investeerimine võib olla lihtsam kui üksikute väärtpaberite valimine.

Swedbank Roburi fondid sobivad hästi regulaarseks investeerimiseks, sest investeerida saab väikeste summadega, kas või 1 euro kaupa, ning fondide ostmine, müümine ja hoidmine on tasuta. Nii on võimalik kujundada pikaajaline investeerimisharjumus, ilma et oleks tarvis suurt summat. Samuti saab valida valdkonnast (tehnoloogia, meditsiin vms) või maailmajaost (Euroopa, Ameerika, globaalne vms) lähtudes endale sobiva fondi.

Nagu raha kogudes või säästes võib ka investeerides paljude perede jaoks olla mugav lahendus regulaarne investeerimine, sest nii võib sellest kujuneda harjumus ja investeeringuid tehakse eri turuolukordades. Nii langetatakse vähem otsuseid emotsiooni põhjal ja hoitakse fookust pikaajalisel eesmärgil. Lisaks on see mugav, sest järjepidevalt saab investeerida ka siis, kui igapäevaelu on kiire.

Näiteks kui pere otsustab investeerida lapse jaoks 50 eurot kuus alates lapse sünnist, siis esmapilgul võib selline summa tunduda väike, kuid 18 aasta jooksul koguneb ainuüksi sissemaksetena juba 10 800 eurot. Kui investeeringud selle aja jooksul ka tootlust teenivad, võib kogunenud summa olla märksa suurem. Näiteks on aktsiaturgude keskmine tootlus aastas 7% ning seda arvestades kujuneks 18 aasta möödudes investeeringu väärtuseks 21 500 eurot. Seega mõjutavad kogunevat summat muu hulgas järjepidevus, investeerimisperioodi pikkus, tootlus ja kulud.

Investeerimise juures on oluline mõista, et investeeringute väärtus liigub ajas nii üles kui ka alla. Just seetõttu seostatakse investeerimist eelkõige pikaajaliste eesmärkidega. Kui lapse täisealiseks saamiseni on veel aastaid, on investeeringul rohkem aega võimalikest turulangustest taastuda. Pikk ajahorisont võib vähendada lühiajaliste turukõikumiste mõju lõpptulemusele. Sageli öeldaksegi, et investori parimad sõbrad on aeg ja järjepidevus.

Kas investeerida enda või lapse nimel?

Lapse tuleviku jaoks investeerides tekib üsna kiiresti küsimus: kas teha seda enda nimel või avada väärtpaberikonto lapse nimel? Mõlemal lahendusel on oma eelised, kuid valik sõltub sellest, mida vanem ise soovib. Vaatame need erinevused läbi.

• Kui vanem investeerib enda nimel (ehk enda nimel oleva väärtpaberikontoga), on investeerimine sageli lihtsam ja paindlikum. Kogu ülevaade ja otsustusõigus investeeringute üle jääb vanemale. Kogutud raha saab lapsele üle anda siis, kui laps on selleks valmis. Samas tähendab see juriidiliselt, et vara kuulub vanemale ning see on vanema otsus, kuidas raha kasutada. Et välistada võimalikud keerulised olukorrad, võib vanem lapse kasuks teha testamendi – nii on täpselt kirjas vanema tahe.
• Lapse nimel investeerides (ehk lapse nimel oleva väärtpaberikontoga) kuulub investeering kohe lapsele. Kui noor saab täisealiseks, on väärtpaberid tema omad ning ta saab investeerimisega iseseisvalt jätkata. Samas peab vanem arvestama, et pärast lapse 18-aastaseks saamist kaob tal konto üle kontroll. Samuti ei tohi vanem eelnevate aastate jooksul lapse väärtpaberikontolt raha enda tarbeks välja võtta.
• Lisaks võib neid kaht võimalust kombineerida. Nii saab laps oma väärtpaberikontol näiteks väikeste summadega investeerimist proovida, kuid suuremad investeeringud hoiab vanem oma väärtpaberikontol.
  

Laste rahatarkus algab kodust

Üks olulisemaid põhjuseid lapse jaoks koguda on see, millise suhtumise rahasse laps kodust kaasa saab. Kui laps näeb, et kogu raha ei kulutata kohe ära, vaid osa sellest pannakse tuleviku jaoks kõrvale, kujuneb sellest tõenäolisemalt loomulik harjumus ka ta enda tulevikus. See võib aidata tal täiskasvanuna  rahaasju teadlikumalt planeerida, raha koguda ja teha rahatarku otsuseid.

Sellepärast ei pea kogumise alustamiseks ootama ideaalset hetke ega suurt summat. Piisab täiesti 10, 25 või 50 eurost kuus. Oluline on järjepidevus.

Investeerimisteenust pakub ja Swedbank Robur Fonder AB valitsetavaid investeerimisfonde vahendab Swedbank AS. Tutvu tingimuste, fondide põhiteabe ja prospektiga aadressil swedbank.ee, vajadusel pea nõu asjatundjaga. Käesolevat teavet ei tohi käsitleda investeerimissoovituse või -nõustamisena ega kutsena osta või müüa väärtpabereid või teha muid tehinguid.