Tehisaru investeerimisbuum muudab majanduse jõujooni
Tehisaru on muutunud üheks olulisemaks üleilmsete investeeringute suunajaks. Suured tehnoloogiaettevõtted investeerivad jõudsasti andmekeskustesse, kiipidesse, arvutusvõimsusse ja elektrivarustusse, lootes, et tehisaru tõstab tootlikkust ning loob uusi ärivõimalusi. Samal ajal ümbritseb AI-d terve hulk lahendamata ja lahtiseid küsimusi.
Majanduse vaates on üheks selliseks küsimus, kas tänased investeeringud koonduvad liiga kiiresti ühte tehnoloogiasse ning kas selle hinnaks on teiste majanduse jaoks oluliste valdkondade alarahastamine? Probleem ei ole enam sealjuures üksnes selles, kas tehisaru muudab majandust, vaid ka selles, kes kontrollib selleks vajalikku kapitali, tehnoloogiat ja energiat.
Investeeringute koondumine ja tootlikkuse lubadus
Tehisaru buum mõjutab üha rohkem nii väärtpaberiturge kui ka reaalmajanduse investeeringuid. OECD andmetel ulatus viie suurima USA tehnoloogiaettevõtte kapitalikulu 2025. aastal ligikaudu 400 miljardi dollarini ning 2026. aastaks prognoositakse selle kasvu 660 miljardi dollarini.
Samas ületas USA tehisaruinvesteeringute kogumaht möödunud aastal teiste OECD riikide vastavat näitajat enam kui kahekordselt. Üheksa suure tehisaru taristusse investeeriva ettevõtte kapitalikulud võivad aastatel 2026–2030 ulatuda kokku 4,1 triljoni dollarini, millest vaid neli suurimat moodustaksid 3,5 triljonit.
Taoline koondumine on muutnud aktsiaturu haavatavamaks. S&P 500 indeksi kümme suurimat ettevõtet moodustasid tänavu augusti lõpuks ligi 38% indeksi koguväärtusest. Kuigi kõik need ettevõtted ei ole seotud üksnes tehisaruga, tähendab nende suur osakaal, et USA aktsiaturu käekäik sõltub üha enam väikese hulga suurettevõtete tulemustest ja ootustest. Kui tehisaru kasutuselevõtt peaks osutuma oodatust aeglasemaks või investeeringute tulusus jääb tagasihoidlikuks, võib pettumus mõjutada kogu turgu.
Kas tehisarusse investeeritakse liiga palju? Sellele ei saa vastata üksnes investeeringute mahu põhjal. Tehnoloogilised läbimurded nõuavad suuri alginvesteeringuid ning mõne projekti ebaõnnestumine on innovatsiooni loomulik osa. Risk suureneb aga siis, kui ettevõtete ootused muutuvad ebarealistlikuks, varade väärtused lahknevad tulevastest tuludest ja investeerimisotsuseid juhib rohkem konkurentidest maha jäämise hirm kui tõendatav majanduslik kasu. Suur kapitalivajadus võib suurendada ka laenukoormust ja muuta ettevõtted oodatust madalamate tulude korral haavatavamaks.
Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul võib tehisaru suurendada maailma potentsiaalset aastast majanduskasvu pikemas perspektiivis 0,1–0,8 protsendipunkti võrra. See kasu ei teki siiski vaid tehnoloogia olemasolust. Nii nagu raudtee, elektri ja interneti puhul, sõltub läbimurre sellest, kas või kui kiiresti kujundavad ettevõtted ümber oma tooted, protsessid ja töökorralduse.
Samuti võib kapitali koondumine tehisarusse jätta vähem tähelepanu muudele valdkondadele – olgu selleks investeeringud elektrivõrkudesse, energiasalvestusse, elamuehitusse, transporti, tervishoidu, haridusse või ka tööstuse automatiseerimisse. Peamine vastandus pole siiski tehisaru ja muu majanduse vahel. Küsimus on selles, kas tehisaru loob piisavalt laiapõhjalist tootlikkuse kasvu, et toetada ka teiste valdkondade arengut.
USA, Aasia ja Euroopa
USA tugevus seisneb suurtes tehnoloogiaettevõtetes, riskikapitalis, tarkvaras ja võimes kaasata suuri rahasummasid. Nvidia kiibid, Microsofti, Amazoni ja Google’i pilveteenused ning OpenAI mudelid näitavad, kui suur osa tehisaru väärtusahelast on koondunud Ameerika ettevõtete kätte.
Aasia roll on siin samuti keskne. Taiwan on strateegiliselt oluline arenenud kiipide tootmisel, Lõuna-Korea pooljuhtide ja mälukiipide valdkonnas ning Jaapan tööstusseadmete ja materjalide tarnijana. Hiina arendab samal ajal oma kiipe, mudeleid ja andmetöötlustaristut, püüdes vähendada sõltuvust USA tehnoloogiast.
Euroopa positsioon on keerulisem. EL-il on tugev tööstusbaas ja teadus ning oluline roll pooljuhtide tootmisseadmetes. Prantsuse Mistral näitab, et Euroopas on võimalik arendada ka konkurentsivõimelisi tehisarumudeleid. Samas jääb Euroopa suurte pilveplatvormide, riskikapitali ja arvutusvõimsuse poolest USA-st maha. Kui Euroopa ettevõtted peavad ostma suure osa tehnoloogiast väljastpoolt, liigub osa tootlikkuse kasvuga loodavast lisandväärtusest Euroopast välja.
Samas on paljud Euroopa riigid tehisaru kasutamiseks hästi valmis. IMFi 174 riiki hõlmavas tehisaru valmisoleku indeksis (AI Preparedness Index) kuulub seitse Euroopa riiki esikümnesse. Taani, Holland, Eesti, Soome, Šveits, Saksamaa ja Rootsi on kõik kõrgel kohal. Eestit toetavad head eeldused digitaristus, innovatsioonis ning avalike teenuste arendamise kogemus. Valmisolekust üksi siiski ei piisa. Euroopa ettevõtteid pidurdavad keerukad regulatsioonid, kõrged elektrihinnad ja tehisaru piiratud kasutamine terviklike äriprotsesside ümberkujundamisel. Kui USA ettevõtted muudavad tehisaru abil kogu töökorraldust, kuid Euroopa ettevõtted piirduvad üksikute rakendustega, võib tootlikkuse lõhe veelgi suureneda.
Seetõttu püüavad riigid erinevate algatuste ja toetustega tugevdada kontrolli tehisaru strateegilise taristu üle. Kardetakse sõltuvust välismaistest tehnoloogia tarnijatest ajal, mil geopoliitilised pinged on muutnud ligipääsu kiipidele, pilveteenustele ja tehisarumudelitele julgeolekuküsimuseks.
Tehisaru, kaitsetööstus ja Eesti valikud
Tehisaru ja kaitsetööstuse seos aga samal ajal üha tugevneb. Tehnoloogiat kasutatakse luureandmete analüüsimisel, droonide juhtimisel, logistikas, küberturvalisuses ja otsustamise kiirendamisel. Sõda Ukrainas on näidanud droonide, elektroonilise sõjapidamise ja kiire tehnoloogilise kohanemise tähtsust. Euroopa, ÜK, Lõuna-Korea ja Ukraina arendavad oma kaitsetehnoloogia ökosüsteeme, kus tsiviil- ja sõjalised rakendused põimuvad üha tihedamalt.
Eesti jaoks on tehisaru arendamisel mõistlikum kasutada oma digiriigi kogemust ja paindlikkust avalikes teenustes, tööstuse automatiseerimisel, küberturvalisuses, energeetikas ning kaitsetehnoloogias. Kaitsetööstuse iduettevõtted saavad arendada droonide, autonoomsete süsteemide ja andmeanalüüsi lahendusi. Teised ettevõtted võivad aga tehisaru abil parandada tootmisprotsesse ja leevendada tööjõupuudust.
Samas tuleb arvestada, et tehisaru mõju tööturule võib olla ulatuslik. IMFi hinnangul võib arenenud majandustes tehnoloogia mõjutada kuni 60% töökohtadest. Tehisaru saab suurendada tootlikkust ja palku, kuid võib süvendada ka tööturu kihistumist. Eesti peab seetõttu investeerima lisaks tehnoloogiale ka oskustesse, haridusse ja töökorralduse muutmisse.
Tehisaru investeerimisbuumi edukust ei näita üksnes andmekeskuste arv, kiipide müük ega tehnoloogiaettevõtete aktsiahinnad. Otsustav on, kas investeeringud toovad kaasa laiapõhjalise tootlikkuse kasvu, uusi ekspordivõimalusi ja parema elatustaseme. Tehnoloogiline võidujooks võib anda majandusele tugeva tõuke, kuid selleks peab tehisarust saama kogu majanduse arengut toetav tööriist, mitte üksnes kapitali koondumise uus sihtmärk.