Eesti jaekaubandus otsib teed kasvuni õhukese kasumi ja kerkivate kulude kiuste
Eesti jaekaubandus seisab keerulise võrrandi ees: kulud kasvavad, aga kasumlikkuse marginaalid püsivad õhukesed. Swedbanki 2025. aasta kaubandusuuringust selgub, et ettevõtted peavad järjest enam pingutama, hoidmaks hinnad tarbijale taskukohased ja säilitamaks samas majanduslikku stabiilsust.
Swedbanki uuringu järgi püsib jaekaubanduse EBITDA marginaal Eestis keskmiselt 3% ringis. Sektoritest teenitakse kõige kõrgemat marginaali spordi- ja vabaajakaupade müügiga (2025. aasta prognoositav marginaal 7,6%), toidukaupluste prognoositav 2,6% marginaal on aga enamiku teiste sektoritega võrreldes erakordselt madal.
„See on väga õhuke padi, mis ei jäta ettevõtetele suurt manööverdamisruumi,“ kommenteeris Swedbanki kaubandussektori juht Maie Savtšenko. „Meie uuring toob esile, et igasugune tööjõu- või tegevuskulude kasv kandub kohe ettevõtte tulemustesse. Seetõttu peavad kaupmehed oma tegevust pidevalt kohandama, et äri kestlikult toimiks,“ lisas ta.
Üks suurimaid murekohti on konkurentsivõimelise hinna hoidmine
Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuhi Nele Peili sõnul on kohaliku jaekaubanduse kohta avalikult avaldatud arvamused viimasel ajal sageli vastuolus sellega, mida kogevad ettevõtted ise. „Tarbijad näevad poes kõrgemaid hindu ja järeldavad, et kaupmees tahab lihtsalt rohkem teenida. Tegelikult on kasumimarginaalid väga õhukesed, kaupmehed näevad tarnijatega läbi rääkides ja kulusid kärpides suurt vaeva, et hind tarbijale võimalikult taskukohane püsiks,“ rõhutas ta.
„Kaupmees on nagu väravavaht – suur hinnatõus tähendab, et pall lendas väravasse ning roll kaitsta tarbijat tootjate surutud hinnatõusude eest ei ole piisavalt õnnestunud,“ lisas Peil.
Kaubandusettevõtjad tunnistasid ka Swedbanki uuringus, et nende jaoks on praegu üks suurimaid murekohti konkurentsivõimelise hinna hoidmine – riskidest pidas seda kõige olulisemaks 68% vastanutest. Teistpidi pärsivad aga kasumlikkust aina kasvavad kulud. Enim toodi uuringus välja üüri- ja kommunaalkulude (66%) ning tööjõukulude (63%) suurenemist.
Lisaks nimetati kasumlikkuse vähenemise põhjusena müügimahtude kahanemist. „Kaubanduses on ärimudelid üles ehitatud mahule, mitte kõrgele juurdehindlusele. Kui nõudlus väheneb 10–20%, võib ettevõte juba kasumist kahjumisse libiseda,“ selgitas kaupmeeste liidu tegevjuht. „Kui tarbijate nõudlus väheneb või sisendkulud, nagu müüjate palgad, poepinna rent ja energiahinnad, oluliselt tõusevad, ei ole kaubandusele omaste väikeste juurdehindluste juures enam lihtne kasumlikult tegutseda.“
Viimase viie aastaga on oluliselt kahanenud ka tarbijate ostujõud. „Näiteks toitu ostetakse praegu ligikaudu viiendik vähem kui mõne aasta eest. Pool sellest allahinnatuna. Ka muude toodete puhul on näha, et tarbijatele on kõiki eeltoodud nõudeid täitva kauba ost muutunud kohati liiga kalliks,“ märkis Peil.
Julged investeeringud näitavad ambitsiooni
Savtšenko rõhutas, et kaubandusuuring tõi taas esile, kui oluline on kasumlikkuse ja müügimahtude kasvatamiseks laiendada oma turuosa ja kliendibaasi. Nimelt peavad ettevõtjad leidma tasakaalu käibe kasvatamise, kulude kontrolli ja investeeringute vahel.
„Tegelikult on tähelepanuväärne, et hoolimata ebakindlast majanduskeskkonnast julgeb osa ettevõtteid siiski investeerida. See viitab tugevale ambitsioonile oma positsiooni turul kindlustada,“ märkis Savtšenko.
Tema sõnul näitavad Swedbanki kaubandusuuringu tulemused, et keerulisele keskkonnale vaatamata on jaekaubanduses tugevad kasvualged. Paljud ettevõtted prognoosivad käibe suurenemist ning investeerivad tuleviku lahendustesse. See näitab, et sektor ei otsi ainuüksi ellu jäämise, vaid ka konkurentsivõime suurendamise võimalusi.
„Ettevõtjad ei vaata üksnes kulude kontrolli poole, vaid püüavad leida järjest enam uusi viise, kuidas klientidele väärtust luua. Digitaalne kohalolek ja paindlikud lahendused muutuvad siin võtmeteguriks,“ ütles Swedbanki kaubandussektori juht.
Kuigi kasumimarginaalid püsivad õhukesed ja nõudluse vähenemine tekitab ebakindlust, viitab julgus tulevikku investeerida Savtšenko sõnul sellele, et kaubandussektoril on kõigest hoolimata tugev kohanemistahe. See loob eeldused, et koos turu taastumisega on ettevõtetel võimalik oma positsioone kindlustada ja kasvu jätkata.
