Ega tali taeva jää: kas kindlustus katab kahjud, kui sattusid talverehvideta õnnetusse?
Ilmateenistus lubab eeloleval nädalavahetusel paiguti lund ja külmakraade. Transpordiameti statistika järgi juhtub liiklusõnnetusi sageli just sügis- ja talvekuudel, mil ilm läheb külmemaks ning teeolud muutuvad keeruliseks. Jäistes oludes võivad väiksemadki eksimused päädida liiklusohtliku olukorraga – seega tasub autole õigeaegselt alla panna talverehvid ning veenduda, et sõlmitud on vajaliku kaitsega kindlustus.
Talverehvide kasutamine on Eestis teadupärast kohustuslik 1. detsembrist kuni 1. märtsini. Naastrehvide kasutamine on lubatud aga alates 15. oktoobrist kuni 31. märtsini, talviste tee- ja ilmastikuolude esinemise korral võib naastrehve kasutada kuni 30. aprillini. Lamellrehve võib kasutada aastaringselt, kuid see pole siiski soovitatav.
Kuigi regulatsioon näeb ette kindla perioodi, millal talverehvid peavad autol all olema, ei tasu rehvivahetust viimasele minutile jätta. Kui õhutemperatuur langeb püsivalt alla 7 kraadi, väheneb suverehvide pidamine märgatavalt ja suureneb oht, et auto ei suuda ootamatus olukorras kiiresti peatuda.
Swedbanki riskikindlustuse allosakonna juhi Eivo Kisandi sõnul on näha libedamate teede ja heitlike ilmade mõju selgelt ka kindlustusjuhtumites. „Ootamatud miinuskraadid ja jäised teed on kombinatsioon, mis paneb autojuhid sageli keerulistesse olukordadesse,“ ütles ta. „Näiteks möödunud aasta viimases kvartalis laekus meile 5100 kaskokindlustuse ning pea 1900 liikluskindlustuse kahjuavaldust. Ning olgugi et sõidukikindlustustele esitatud kahjuavalduste arv käesoleva aasta kümne kuu vaates on veidi madalam mullusest, püsib kahjude hulk kõrge,“ rääkis Eivo Kisand.
Rehvid võivad hüvitise suurust mõjutada
Kui sügistalvisel perioodil juhtub liiklusõnnetus, on oluline arvestada, et kindlustusjuhtumi lahendamisel vaadatakse üle ka rehvide seisukord ning vastavus hooajale. Kisand selgitas, et kui õnnetus peaks juhtuma kohustuslikul talverehvide perioodil ja autol on endiselt all suverehvid, ei tähenda see siiski automaatselt, et kindlustus ei kehti. „Kõigepealt tuleb eristada liikluskindlustust ja kaskokindlustust, sest mõlemal juhul hinnatakse olukordi erinevalt,“ ütles ta.
Näiteks liikluskindlustuse puhul on peamiseks küsimuseks asjaolu, kes oli õnnetuse põhjustaja. Kui juht ise ei ole avarii eest vastutav ning talverehvide kasutamine poleks aidanud õnnetust vältida, hüvitatakse kahju kannatanule sõltumata sellest, milliseid rehve kasutati.
Kaskokindlustuse puhul on olukord aga veidi keerulisem. Kui õnnetus toimub perioodil, mil talverehvid on kohustuslikud ja tehakse kindlaks, et talverehvide puudumine on mõjutanud kahju tekkimist, on kindlustusandjal õigus vähendada kindlustushüvitist või keelduda hüvitamisest. „Kaskokindlustuse puhul hinnatakse põhjuslikku seost ehk seda, kas rehvidel oli õnnetuse tekkimises otsene roll,“ ütles ta. „Kui oli, võib osa kuludest jääda juhi enda kanda.“
Kisandi sõnul algab turvaline liiklemine aga kokkuvõttes igast autojuhist endast. „Enne teele asumist tasub alati hinnata teeolusid ja võimalikke ohte, sest just see aitab vältida õnnetusi.“
Ilmastikuoludest sõltumatult tuleks aga regulaarselt üle vaadata sõidukile hangitud kindlustuskaitse. „Kui kaskokindlustust veel ei ole, on mõistlik see sõlmida, et õnnetuste korral kahjudega paremini toime tulla,“ lõpetas Kisand.
Faktikast: talviste teeolude ABC
- Kaalu rehvivahetust, kui päevane temperatuur langeb püsivalt alla 7 kraadi. Ära jää ootama kohustuslikku talverehvide perioodi.
- Talverehvi mustrisügavus peaks soovituslikult olema vähemalt 5 millimeetrit, et tagada hea pidamine.
- Kontrolli rehvide vanust. Aja jooksul muutub kummisegu jäigaks ja pidamine halveneb. Rehvide vanus ei tohiks ületada 5 aastat.
- Sõlmi kaskokindlustus, et õnnetuse korral kuludega paremini toime tulla.
Liiklus- ja kaskokindlustust pakub Swedbank P&C Insurance AS. Tutvu tingimustega aadressil www.swedbank.ee ja vajadusel konsulteeri asjatundjaga.
