Hea teada: Kas kergliikurid vajavad liikluskindlustust?
Möödunud aastal juhtus Eestis Transpordiameti andmetel 314 liiklusõnnetust, mille üheks osaliseks oli kergliikur. Kokku sai õnnetustes viga 320 inimest ning oli ka üks hukkunu. Enamuse juhtumitest moodustasid sealjuures ühesõidukiõnnetused, mis on seotud väljasõidu või takistusega kokku põrkamisega. Tärkav kevad toob tänavapilti üha rohkem elektritõukeratta kasutajaid. Seetõttu on hea teada, kas ja millist kindlustust on kergliikuritel vaja, et end õnnetuse korral kindlamalt tunda.
Kohustusliku liikluskindlustuse parameetrid
Transpordiameti andmetel peab alates 1. detsembrist 2024 olema liikluskindlustus kõigil üksnes mootori jõul liikuvatel sõidukitel, mille valmistajakiirus on üle 14 km/h ning mis kaalub enam kui 25 kg. Sealjuures tuleb tähele panna, et sõidukid, mis suudavad sõita kiiremini kui 25 km/h, tohivad liikluses osaleda üksnes siis, kui need on registreeritud ja neil on liikluskindlustus. Kergliikuriks peetakse istekohata elektri jõul liikuvat sõidukit, mille valmistajakiirus on kuni 25 km/h ja mootori võimsus kuni 1 kW.
Erinevad renditavad elektritõukerattad on üldjuhul ettevõtete endi poolt kindlustatud. Näiteks pakub Bolt oma elektriliikurite kasutajatele õnnetusjuhtumi- ja vastutuskindlustust. See katab Bolti elektriliste tõuke- ja jalgrataste sõite. Liikluskindlustust on vaja selleks, et kui põhjustad liiklusõnnetuse või vigastad elektritõukerattaga sõites kedagi, hüvitab kahju kindlustus, mitte inimene ise oma taskust.
Pane tähele reegleid!
Loomulikult kehtib elektritõukeratastega liiklemisel mitmeid reegleid, mida tuleb järgida. Nende rikkumise korral saab kindlustus kannatanule makstud hüvitise juhtumi põhjustajalt tagasi nõuda. Olgu selleks siis õnnetuse põhjustamine sõiduki juhtimise õiguseta, liiklusõnnetuse vormistamata jätmine, liikluskindlustuseta sõidukiga kahju põhjustamine või ka alkoholijoobes sõites tekkinud kahju.
Swedbanki riskikindlustuse allosakonna juhi Eivo Kisandi sõnul unustavad inimesed tihti ka asjaolu, et kergliikuriga võib sõita vaid üks inimene korraga. Mitmekesi sõites rikutakse nii liiklusseadust kui suure tõenäosusega ka renditingimusi, mis tähendab, et õnnetuse korral lasub vastutus täielikult kasutajal. Enda tervise kaitseks tasuks aga liikluskindlustusele lisaks sõlmida elukindlustusleping koos traumakaitsega.
Mis on enimlevinud kergliikuri õnnetused?
Swedbanki elukindlustuse andmetel esineb enim kergliikuritega seonduvaid traumasid ühesõidukiõnnetustes. „Enamasti saavad kergliikurite kasutajad tõepoolest viga tasakaalu kaotamisel, vastu äärekivi sõites või kokkupõrget vältida püüdes. Kui kergematel juhtudel pääseb liikleja vaid mõne sinikaga, siis mõnikord lõpeb õnnetus ka luumurruga,“ rääkis Eivo Kisand.
Kui tõukeratturi kukkumine lõpeb tõsisema vigastusega ja inimene peab seetõttu töölt eemal viibima, võivad kulud kiiresti kasvada. Seetõttu on oluline mõelda, kuidas teadlikult ja turvaliselt kergliiklusvahenditega liigelda ning end võimalike tagajärgede vastu kindlustada.
„Elukindlustuse traumakaitse aitab inimest olukordades, kus ta saab õnnetuse tagajärjel tõsisemalt viga. Selles olukorras makstakse hüvitist õnnetuse tagajärjel tekkinud vigastuse, näiteks luumurru korral. Traumakaitse korral makstakse hüvitist vigastuse raskusest lähtudes ja see kaitse kehtib vanuses 18–70 aastat. Kui aga inimesele määratakse õnnetuse tagajärjel vähemalt 12 kuud järjestikku kestev töövõimetus, saab abi puuduva töövõime kaitsest. Selle olemasolul hüvitatakse lisaks trauma kindlustushüvitisele ka kokkulepitud kindlustussumma, mis aitab toime tulla sissetuleku kaotuse korral ,“ lõpetas Eivo Kisand.
Elukindlustust pakub Swedbank Life Insurance SE ning liikluskindlustust Swedbank P&C Insurance AS. Kindlustusseltside agendina tegutseb Swedbank AS. Tutvu tingimustega aadressil www.swedbank.ee ja vajadusel konsulteeri asjatundjaga.
