Hooletusse jäänud küünlad ja katkised tulukesed: ära jäta jõuludel tuld tähelepanuta!
Eesti Kindlustusseltside Liidu statistika järgi registreeritakse kindlustatud hoonetes igal aastal ligikaudu 600 tulekahju, millest umbes pool leiab aset korterelamutes. Pühade ajal, kui kodud kaunistatakse jõulutuledega ja süüdatakse rohkem küünlaid, suureneb ka oht, et hooletus võib päädida tõsise kahjuga.
Päästeameti andmed näitavad, et enim põhjustavad kodudes tulekahjusid elektririkked, kütteseadmete hooletu kasutamine ja toas suitsetamine. Levinud põhjus on ka lahtine leek ning nende juhtumite seas on kuni kolmandikul õnnetustest põleng saanud alguse süüdatud küünlast.
Swedbanki kodukindlustuse valdkonnajuht Sandra Dõba sõnas, et kuigi tulekahjud ei ole kõige sagedasemad kahjujuhtumid, on need enamasti siiski väga kallid ja ulatuslikud õnnetused. „Põlengute kahjusummad on suured eelkõige seetõttu, et hoonet ei hävita ainult tuli ise, vaid suurt kahju teeb ka kustutusvesi,“ selgitas ta. „Lisaks eluruumidele hävitab tulekahju isiklikke esemeid ja mööblit, mis suurendavad kahjusummat veelgi.“
Dõba tõi välja, et ühes mulluses juhtumis ulatus tulekahju tagajärjel kahjuhüvitis 370 000 euroni. „Põleng hävitas täielikult eramaja koos selle sisustuse ja esemetega ning jättis omanikud ilma nii kodust kui ka suurest osast varast,“ kirjeldas ta. „Kuna tulekahju oli väga laastav, pidi klient leidma ka ajutise elamispinna.“
Dõba märkis, et tänavu 11 kuu jooksul on Swedbanki kindlustus välja maksnud 87 tulekahjuga seotud juhtumit kogusummas 558 000 eurot.
Ennetus algab rutiinsest kontrollist
Kindlustuseksperdi sõnul saab tulekahjude ennetamine alguse lihtsatest asjadest, mida igaüks saab kodus ise üle kontrollida. „Esiteks tuleb veenduda, et suitsuandur on töökorras ja õiges kohas. See on väikseim, kuid kõige olulisem abivahend, mis annab tulekahjust varakult märku,“ ütles Dõba. „Lisaks tasub regulaarselt üle vaadata küttesüsteem ning ahikütte korral kutsuda korstnapühkija, kes aitab tuvastada võimalikud riskid.“
Samuti tasub aeg-ajalt kontrollida kodust elektrisüsteemi ja kodumasinaid, eriti vanemaid seadmeid, mille juhtmed võivad olla kulunud või katki. „Ülekoormatud pikendusjuhtmed, katkised kaablid ja hooldamata kütteseadmed on väga tüüpilised põlenguallikad. Sama kehtib hooajaliste tulukeste kohta – ruumi mõeldud tulukesi ei tohiks õues kasutada, sest need ei pruugi olla niiskuskindlad,“ selgitas Dõba.
Lisaks koduste elektri- ja küttesüsteemide regulaarsele kontrollimisele tasub sõlmida kodukindlustus ning vaadata üle selle kaitsed. Kuna tulekahju korral võivad kahjusummad küündida sadadesse tuhandetesse eurodesse, aitab see ootamatu õnnetuse järel rahaliselt paremini toime tulla. „Kindlustus ei hoia küll õnnetust ära, aga see aitab inimestel keerulises olukorras hakkama saada ja elukoht taastada,“ ütles Dõba.
Dõba paneb inimestele südamele, et kindlustust sõlmides tuleks hoolikalt läbi mõelda, millises mahus on kodu ja vara tegelikult kaitstud, sest kui kindlustussumma on liiga väike, ei pruugi hüvitis katta kogu kahju. „Aeg-ajalt tuleks kindlustussummad üle vaadata, sest hinnad muutuvad, kodud täienevad uute esemetega ja kindlustuskaitse peaks sellega kaasas käima,“ selgitas ta.
Tähtis on ka lugeda, milliseid lisahüvesid kindlustus pakub. Üheks selliseks on näiteks ajutise eluaseme üürimise kulu, millel on seltsiti väga erinevad piirmäärad. Samuti varieeruvad võimalused psühholoogilise abi saamiseks, mida näiteks Swedbanki kodukindlustus pakub tulekahju korral 500 euro väärtuses juhtumi kohta.
Viimaseks soovitavad eksperdid koduomanikel kaaluda vastutuskindlustust, eriti neil, kes elavad kortermajas. „Kui põleng kahjustab ka naabrite vara, võivad kahjunõuded olla märkimisväärsed. Siin aitab piisava ulatusega vastutuskindlustus,“ lõpetas Dõba.
Kodukindlustust pakub Swedbank P&C Insurance AS, kelle kindlustusagendina tegutseb Swedbank AS. Tutvu tingimustega aadressil www.swedbank.ee ja vajaduse korral konsulteeri asjatundjaga.
