Eesti majandus kosub tasapisi
Statistikaameti täna avaldatud esimese kvartali SKP kasv – aastases võrdluses 1,3% ja kvartali võrdluses 0,6% – vastas meie ootustele. Kuigi need numbrid näitavad, et Eesti majandus kosub tasapisi, mõjutab selle väljavaadet Lähis-Idas toimuv sõja.
Majanduse taastumine on sektoriti erinev
Aasta esimestel kuudel oli pilt sektorite lõikes üsna erinev. Jaekaubanduse mahud kasvasid esimeses kvartalis 7% ning ka Swedbanki kaardimaksed viitasid sellele, et inimesed on hakanud rohkem kulutama. Tarbimise kasvu toetab tänavu peamiselt aasta alguses jõustunud maksuküüru kaotamine koos kõrgema maksuvaba tulu kehtestamisega. Kuigi sõja puhkemine Lähis-Idas on majapidamiste kindlustunnet nõrgendanud, on see tugevam kui eelmisel aastal.
Kaupade ja teenuste ekspordikasv aasta kahel esimesel kuul aga aeglustus järsult ning ka tööstustoodangu kasv jäi tagasihoidlikuks. Suurima kaupu eksportiva majandusharu, töötleva tööstuse, müüki on üha enam toetanud siseturg, samal ajal kui müük välisturule on vähenenud. Euroala, kuhu Eestist suunatakse ligi 60% kaupade ekspordist, majandusaktiivsust iseloomustav ostujuhtide indeks on viimastel kuudel märgatavalt halvenenud. Samas peab üha väiksem osakaal Eesti tööstusettevõtteid just nõudlust majandustegevust piiravaks teguriks ning aprillis paranes ka tööstusettevõtete hinnang eksporditellimuste kohta.
Kasvanud laenunõudlus viitab suurematele investeeringutele
Eesti majanduse üldine kindlustunne on küll 2023. aastasse jäänud põhjast paranenud, kuid aprillis kukkus see tagasi aastatagusele tasemele. Sellele vaatamata on ettevõtetel ja majapidamistel piisavalt kindlust laenu võtta. Nii oligi märtsis ettevõtete ja majapidamiste eluasemelaenu portfellide kasv jätkuvalt tugev. Tugev laenukasv viitab ka suurematele investeeringutele. Lisaks on valitsus plaaninud tänavu tõsta kaitsekulutusi ja investeeringuid taristusse, mis majanduskasvu toetavad.
Majanduse järkjärgulist kosumist näitab ka olukorra paranemine tööturul. Nõudlus töötajate järele on suurenenud ja esialgsetel andmetel langes keskmine töötusemäär aasta esimesel kahel kuul 6,3%-le, mis on madalaim osakaal alates 2023. aastast. Registreeritud töötus on aga jõudnud tasemeni, mida nägime viimati 2019. aastal.
Sõda Lähis-Idas on majanduskasvu väljavaadet halvendanud
Samas on sõda Iraaniga majanduskasvu väljavaadet halvendanud. Välisnõudlus küll suureneb, kuid see tuleb varem oodatust nõrgem. Kõrgemad energia- ja muude toormete hinnad kergitavad küll inflatsiooni ja aeglustavad majapidamiste ostujõu paranemist, kuid ei vähenda seda. Samuti suurendab see ettevõtete kulusid. Tulumaksureform tõstab kaalutud netopalka nominaalselt umbes 10%, mis peaks ka oodatust kiirema inflatsiooni juures tagama ostujõu paranemise.
Kuna turgude hinnangul kergitab Euroopa Keskpank tänavu oma intressimäärasid paaril korral, oodatakse ka euribori tõusu jätkumist. Kõrgem intressimäär on küll täiendav kulu laenukohustustega majapidamistele, kuid seda aitab kompenseerida maksuküüru kaotamisega suurenenud netopalk.
Kuigi Eesti majandust mõjutavad tänavu kahjulikult mitmed tegurid, ootame siiski selle mõõdukat kasvu. Majanduskasvu peaks vedama rohkem kodumaine nõudlus – eratarbimine ja investeeringud, eriti valitsemissektori investeeringud. Samas on Lähis-Idas toimuva sõja mõjude tõttu majanduse väljavaate osas ebaselgust veel palju.
Loe rohkem meie Majanduskeskkonna rubriigist.
