Eesti majandus on tasapisi kosumas
Statistikaameti poolt täna avaldatud kolmanda kvartali SKP kiirhinnang vastas meie ootustele. Selle järgi kasvas Eesti majandus juulist septembrini aastases võrdluses 0,9% ja kvartali võrdluses 0,2% (sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeerituna). Kuigi nende esialgsete numbrite järgi suurenes majanduse maht aasta esimese üheksa kuuga vaid 0,4%, on majanduskasv paranemas ja nii peaks aasta teine pool tulema teisest veidi tugevam.
Samas tuleks SKP kiirhinnangu juures kindlasti arvestada selle võimalikku ebatäpsust. Näiteks on viimase kolme ja poole aasta kiirhinnangu ja praegu statistikaameti andmebaasis olevate SKP kasvude erinevus keskmiselt 0,9 protsendipunkti ja tänavuse aasta esimesel poolel oli erinevus 0,8 protsendipunkti. Selline vahe on andnud ka majanduse langusest taastumise kohta üsna erineva pildi.
Kindlustunne on endiselt alla pikaajalist keskmist
Eesti ettevõtete ja majapidamiste üldine kindlustunne on küll parem, kui aasta tagasi, kuid sel aastal olulist edasiminekut näha ei ole. Samuti on kindlustunne jätkuvalt tublisti allpool pikaajalist keskmist.
Kolmandas kvartalis jaemüügimahu kasv aeglustus. Samas on statistikaameti poolt avaldatud jaekaubanduse andmetes e-kaubanduse mõju oluliselt alahinnatud. E-kaubanduse maht peaks olema sel aastal küll kasvanud, kuid see kasv jäi aasta esimesse poolde, nagu ka ülejäänud jaekaubandusel. Kui aga lisada siia veel autode müük, mis on sõidukimaksu tulemusel sel aastal tugevasti kukkunud, oli sisekaubanduse olukord tervikuna veelgi viletsam. Kõrge inflatsioon koos maksutõusudega on andnud löögi majapidamiste ostujõule ning kogu eratarbimise mahule. Ka Swedbanki kaardimaksete järgi on tarbimine jätkuvalt nõrk. Kuna eratarbimine on veidi üle poole SKP-st, on sellel oluline mõju kogu majanduse pildile.
Töötlevast tööstusest
Töötleva tööstuse, peamise kaupu eksportiva majandusharu, tootmismaht kasvas kolmanda kvartali kahel esimesel kuul küll mõõdukalt, kuid siiski aeglasemalt, kui teises kvartalis. Kui aga töötlevale tööstusele lisada elektri tootmismahu langus, jäi kogu tööstussektori kasvust üsna vähe järele. Vaatamata kaubanduspingetele maailmas, on Eesti kaubanduspartnerite nõudlus sel aastal tasapisi paranenud, mida on näha ka kolmanda kvartali kahel esimesel kuul kaupade ja teenuste tugevamas ekspordikasvus. Esialgsetel andmetel ületas ekspordikasv importi, millel oli positiivne mõju majanduskasvule.
Intressimäärade langus on suurendanud ettevõtete ja eluaseme laenumahte, mis lükkavad tagant ka investeeringuid. Tehingud eluasemetega on kasvanud ning kolmandas kvartalis suurenesid elu- ja mitteeluruumide ehitus- ning kasutuslubade arv.
Tuleval aastal on põhjust optimismiks
Sel aastal jääb majanduskasv küll tagasihoidlikuks, kuid valitsuse suuremad investeeringud (peamiselt kaitsesse ja taristusse), maksuküüru kaotamise mõju ja inflatsiooni aeglustumisega kaasnev majapidamiste ostujõu paranemine, madalamate intressimäärade suurem mõju majandusaktiivsusele ja ekspordi mõõdukas kasv peaksid majanduskasvule järgmisel aastal hoogu andma.
