Ettevõtete majandusnäitajad on paranemas
Statistikaameti täna avaldatud andmetel pöördus ettevõtete müügitulu möödunud aastal pärast kahe aasta pikkust langust taas kasvule, suurenedes esialgsetel andmetel ligi 4%. Kuna müügitulu kasv saavutati väiksema töötajate arvu ja nende töötatud tundidega, tegi tunnitootlikkus märgatava tõusu.
Ettevõtete müügitulu suurenes möödunud aastal küll 3 miljardi euro võrra, kuid seda mõjutas oluliselt varasem müügitulu langus, mis seda võrdlust segab. Kui vaadata kahte aastat koos (2024 ja 2025), on suurim kasv toimunud info ja side tegevusalal. Kui aga vaadata vaid eelmist aastat, tegid tugevaima kasvu hulgikaubandus ja alles siis IKT teenused. Enim vähenesid aga sõidukite müügiga tegelevate ettevõtete ja ehituse müügitulu.
Ettevõtete kasum suurenes
Ettevõtete kogukulud suurenesid müügituluga samas tempos ja kuna tööjõukulude kasv jäi neist veidi maha, näitas ka kogukasum tõusu – pärast kaheaastast langust suurenes see esialgsetel andmetel ligi 4%. Samas jäi kasumlikkus (kasumi osakaal müügitulus) eelmise aastaga samale tasemele ning see on pikemas vaates langenud.
Kindlasti tuleks arvestada, et täna avaldatud ettevõtete majandusnäitajad on esialgsed ja need võivad veel täpsustatud andmetega tublisti muutuda. Eriti puudutab see kasumi muutust ja kasumlikkust. Täpsustatud andmetel on ettevõtete sektori keskmine kasumlikkus olnud viimastel aastatel kõrgem. Näiteks kui 2023.-2024. aastatel oli see esialgsete arvestuste järgi 4-5%, siis täpsustatud andmetel 6-7%, sõltuvalt sellest, kas vaadata kasumit enne või pärast finants- ja maksukulude arvestamist.
Pankrottide arv vähenes
Ettevõtete majandusnäitajate parenemine vähendas möödunud aastal ka pankrottide arvu ligi 5% võrra. Samas tuli see langus 2024. aastaks tippu tõusnud pankrottide arvu pealt ning võrreldes ülejäänud koroonakriisi-järgsete aastatega oli see ikkagi suurem.
Müügitulu paranemine peaks jätkuma
Ettevõtete kindlustunne on tasapisi paranenud küll juba viimased paar aastat, kuid see pole veel pikaajalise keskmiseni jõudnud. Kui möödunud aastal näitas kindlustunne kiiremat kosumist jaekaubanduses, ehituses ja teenuste sektoris, siis tööstuses mitte.
Aasta teisel poolel tegi kiirema hüppe üles ka majapidamiste kindlustunne. Koos reaalmajanduses prognoositud muutustega – keskmise majapidamise ostujõu paranemine, avaliku ja erasektori investeeringute kasv ning välisnõudluse paranemine – peaks ettevõtete müügitulu paranemine sel aastal jätkuma. Selle mõju kasumile sõltub aga sellest, kui palju suudavad ettevõtted hoida kontrolli all oma kulude kasvu.
Rohkem majandusteemalisi artikleid leiad meie blogi majanduskeskkonna rubriigist.
