Kaitsetööstus: investeeringud, mis kujundavad tuleviku julgeolekut

Geopoliitilist tegelikkust vaadates on selge, et kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Samuti on see üks väheseid sektoreid, mis erinevalt teistest majandusharudest Euroopas näitab aastast aastasse kiire kasvu numbreid.

Praeguses julgeolekuolukorras on selge, et kaitsekulutusi ei määra enam poliitilised tsüklid, vaid praktiline vajadus. Sõda Ukrainas, pinged Lähis-Idas, India ja Vaikse ookeani piirkonnas ning kasvav surve NATO idatiival on julgeolekukeskkonda püsivalt muutnud. Ka uued tehnoloogiad – droonid, kübervõimekus, tehisintellekt ja autonoomsed süsteemid – on muutnud sõjapidamise olemust.

Seetõttu on kaitseinvesteeringutes toimunud struktuurne nihe ning riigid on märkimisväärselt suurendanud kaitsekulutusi. Näiteks Euroopa NATO liikmesriikide kaitsekulud on viimase kümnendi jooksul kasvanud 1,4%-lt SKP-st 2%-ni ning liitlaste kokkuleppe alusel suurenevad märgatavalt ka järgmistel aastatel.

Kaitsetööstus ei ole pelgalt julgeoleku küsimus, vaid osa Euroopa tööstuslikust konkurentsivõimest, kõrgtehnoloogilisest ekspordist ja väärtusahelatest. Tegemist on sektoriga, mis loob suure lisandväärtusega töökohti ning tugevdab riikide majanduslikku vastupanuvõimet.

Eesti eelised on kiirus ja koostöö Ukrainaga

Balti kaitseettevõtete eelis paljude lääne konkurentide ees on tihe koostöö Ukrainaga ning – mis eriti oluline – võimalus õppida lahingukogemusest. Eesti tugevus on lisaks varajase faasi innovatsioonivõimekus: meie ettevõtted liiguvad kiiresti, testivad varakult ja on valmis võtma riske. See teeb Eestist tõhusa keskkonna uute tehnoloogiate loomiseks, valideerimiseks ning kiireks katsetamiseks.

Kaitsetehnoloogiad on sageli kahese kasutusega ning nende arendamisel loodud kompetents kandub üle ka tsiviilsektorisse – alates robootikast ja autonoomsetest süsteemidest kuni küberturbeni. See tähendab, et kaitsetööstuse kasv toetab laiemalt Eesti majanduse tootlikkust ja kasvu.

Eestis on ka tugev kaitse- ja kahese kasutusega tehnoloogiate ökosüsteem. Seda toetavad sektorit koondav tugivõrgustik, Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit ning kasvav investorite kogukond. Sektoris tegutsevad ettevõtted, nagu Milrem Robotics, DefSecIntel Solutions ja Threod Systems, on näidanud, et siin on võimalik arendada tipptasemel kaitsetehnoloogiaid, mille järele on globaalne nõudlus.

Kaitsetehnoloogia „surmaorg“ on sügavam kui idusektoris

Kaitsetööstuses sünnib innovatsioon enamasti konkreetsest julgeolekuprobleemist. See tähendab, et testimine ja valideerimine peavad toimuma kiiresti, sest nõudlus on ajakriitiline. Kui tehnoloogia on lahinguväljal tõestatud, avanevad järgmised uksed ning alles sealt algab teekond ekspordi ja globaalse ärini.

Idusektoris räägitakse sageli „surmaorust“ ehk perioodist, kus idee või tehnoloogia töötab, kuid ettevõttel ei ole veel stabiilset käivet või kasumit, mis kataks kasvuks vajalikud kulud. Kaitsevaldkonnas on see org tihti sügavam, sest teekond katseprojektist lepingu ja tootmiseni on pikem ning kapitalivajadus kasvab enne, kui tulud järele jõuavad. Kui testimine kinnitab, et lahendus töötab, nihkub põhiküsimus kiiresti tehnoloogialt tarnimisvõimele – kas ettevõte suudab oma lahendust õigeks ajaks vajalikus koguses toota ja tarnida?

Seetõttu ei tähenda likviidsus kaitsesektoris üksnes eesootava kuu üleelamist, vaid tootmise, käibekapitali ja pikkade müügitsüklite rahastamist järgmise kuue, 12 või isegi 24 kuu jooksul. Lisaks on kaitsetööstusele omased pikad müügitsüklid, keerukad lepingud ja mahukad ekspordinõuded.

Paradoksaalsel kombel võib ka kiire kasv ise olla risk, sest kasv nõuab kapitali enne, kui rahavoog muutub positiivseks. Nii tekibki kasvufaasis ettevõtetel tihti küsimus, kuidas kasvuks vajalikke käibevahendeid leida ja tellimusi täita.

Pankade roll ei piirdu laenuga

Ettevõtte varases faasis on eesmärk hoida arengutempo üleval. Ettevõtet kasvatades muutub keskseks käibekapital, et tootmise kasvatamine ja tarned ei takerduks. Likviidsuse juhtimises on oluline roll hoiustel ja rahavoogude juhtimise lahendustel. Samuti vajavad kaitsetööstusettevõtted igapäevase tegevuse jaoks töökindlaid makse- ja arvelduslahendusi eri valuutades ja eri riikides partneritega arveldamiseks. Loomulikult on laienemise juures oluline roll riskide haldamisel (valuutarisk, partnerite maksevõime hindamine) ja kasvu finantseerimisel.

Ettevõtet käivitades on rahastamisel oluline roll investoritel, ent eriti kaitsetööstuse mastaapi arvestades on oluline ka pankade roll. Pank saab seejuures kaitsetööstuse ettevõttele abiks olla mitmel moel ning sageli varem, kui tavaliselt eeldatakse.

Mis on pangale oluline koostöös kaitsetööstusega?

Sarnaselt teiste sektoritega on panga jaoks oluline nii omandistruktuuri läbipaistvus kui ka juhtkonna ja asutajate varasem kogemus. Kaitsevaldkonna juures võetakse arvesse seda, et hanked on küll keerulised, kuid sõlmitud lepingud on enamasti pikaajalised, mis annab pangale kindluse toetada lisaks käibekapitalile ka suuremaid investeeringuid, näiteks tootmisvõimsuse kasvu.

Pikaajaliste lepingute olemasolu on sektorile väga oluline, kuna plaanitavad investeeringud on suured ja samas on sektori ettevõtete ostjaskond piiratud riikide institutsioonidega, kellele ettevõte üldse tooteid müüa saab ja tohib. Ka riigi vaates on siin mõistlik üles ehitada pikaajaline strateegiline partnerlus kaitsetööstusega – nii on võimalik tagada vajalike tootmisvõimsuste olemasolu pikaajaliselt, mitte vaid järgmise 6 või 12 kuu vaates. Investorid ja pangad ei tee rahastamise otsuseid lühiajalist perspektiivi hinnates.

Pangana näeme kaitsetööstust strateegilise ja pikaajalise kasvusektorina, millel on nii Eesti majanduse kui ka Euroopa julgeoleku tugevdamises oluline roll. Seetõttu oleme valmis sektori ettevõtetega dialoogi alustama varakult ning otsima lahendusi, mis toetavad nende kasvu eri arengufaasides.