Majanduskommentaar: Euroopa Keskpank on ooteseisundis
Sel nädalal teevad intressimäärade otsused nii Euroopa Keskpank kui ka USA Föderaalreserv. Samuti avaldab Eurostat mitu olulist näitajat euroala, sealhulgas Eesti majanduse kohta – näiteks kolmanda kvartali SKP ja oktoobri inflatsiooni kiirhinnangud.
Kui Föderaalreservilt on oodata intressimäärade kärpeid sel nädalal ning korra veel sel ja paar korda järgmisel aastal, siis Euroopa Keskpank on seadnud end ooteseisundisse – paljuski seetõttu, et hinnata USA ja Euroopa Liidu vaheliste kaubanduspingete mõju majanduskasvule ja inflatsioonile. Kuna euroala inflatsioon on keskpanga eesmärgiks seatud 2% lähedal ja majandus on olnud vastupidav, siis peetakse intressimäära tänast 2% taset parajaks.
Mitmed keskpanga nõukogu liikmed, sealhulgas Christine Lagarde ise, on viimasel ajal väljendanud veendumust intressimäärade praeguse taseme sobivuse suhtes. Samas on selliste hoiakute taga ka turgude intressikärbete ootuste mahavõtmine, mida on näha euribori suhteliselt pikka aeg samal tasemel püsimisest. Näiteks on Eestis laenulepingute aluseks olev 6 kuu euribor olnud 2,1% lähedal juba viimased viis kuud.
Euroopa Keskpank sel nädalal intressimäärasid ei muuda
Euroopa Keskpank sel nädalal intressimäärasid ei muuda – see on ka üldine konsensus. Kui turgude hinnangul on keskpanga intressimäärade langustsükkel lõppenud, siis meie hinnangul langetatakse intressimäära veel korra järgmise aasta alguses – tõenäoliselt 0,25 protsendipunkti. Ka Bloombergi tehtud küsitluses prognoosib ligi kolmandik vastanud ökonomiste vähemalt veel ühte kärbet.
Kuigi euroala majandus on siiani näidanud korralikku kasvu, ei ole kaubandus- ja tarneahelatest tulenevate pingete mõju veel täiel määral avaldunud. Samas, USA kaubanduspoliitikaga seotud ebakindlust peetakse euroalal küll jätkuvalt kõige murettekitavamaks, kuid see on viimastel kuudel leevenenud. USA majanduskasvu aeglustumine, Föderaalreservi intressikärped ja ebakindlus Ühendriikide poliitika suhtes tõenäoliselt nõrgendavad dollarit veelgi ehk muudavad euro selle valuuta suhtes kallimaks. See teeb dollaris denomineeritud kaubad ja teenused euroala impordis soodsamaks ja aitab pidurdada inflatsiooni.
Euroopa Keskpanga viimase prognoosi järgi aeglustub euroala inflatsioon selle aasta 2,1 protsendilt järgmisel aastal 1,7 protsendini – seega alla keskpanga seatud inflatsiooni eesmärgi. Inflatsiooni veelgi suurem aeglustumine, samal ajal, kui euroala majanduskasv jääb nõrgaks, suurendab tõenäosust keskpanga täiendavaks intressikärpeks. Sel juhul liiguks allapoole ka turuintressimäär euribor.
Madalamad intressimäärad on Eestis majandusaktiivsusele hoogu lisanud
Kuigi aasta esimesel poolel jäi Eesti majanduskasv veel väga tagasihoidlikuks, on intressimäärade langus laenamist juba tublisti ergutanud. Eluaseme uued laenud suurenesid aasta esimese üheksa kuuga aastases võrdluses 29% ja ettevõtete laenud isegi 46%. Laenukasv tähendab aga suuremaid investeeringuid, mis omakorda lükkab tagant majanduskasvu. Näiteks on selle aasta esimese üheksa kuuga tehtud rohkem eluasemetehinguid, kui 2023. ja 2024. aastatel samal ajal ning uute ehituslubade arv on tõusnud viimase nelja aasta suurimaks. Eluasemelaenude ligi 13 miljardi euro ja ettevõtete laenude ligi 12 miljardi euro suuruste portfellide juures on viimase kahe aastaga kahe protsendipunkti võrra langenud euribor oluline leevendus nii ettevõtete kui ka majapidamiste eelarvetele.
Kuigi langenud on ka intressitulu tähtajalistelt hoiustelt, on laenuportfelli intressikulu vähenemisel suurem mõju. Lisaks madalamatele intressimääradele parandavad järgmisel aastal Eesti majanduskasvu inflatsiooni aeglustumine, maksuküüru kaotamine ja suuremad valitsemissektori investeeringud.
