Möödunud aasta majanduskasvu vedas valitsemissektor

Möödunud aasta viimase kvartali 0,7% majanduskasv jäi küll veidi alla meie ootuste, kuid 2025. aasta kokkuvõtlik 0,6% kasv vastas prognoositud numbrile.

Kui Eesti majandus pöördus kvartalite võrdluses kasvule möödunud aasta alguses, siis viimases kvartalis see taas vähenes. Samas oli tegemist tagasihoidliku langusega, mis võib andmete täpsustamise käigus muutuda. Aastases võrdluses on majandus kasvanud aga alates möödunud aasta teisest kvartalist – ehk kolm kvartalit järjest – ja Swedbanki tänavuse prognoosi järgi tuleb selle aastane SKP kasv möödunud aastast tublisti tugevam.

Maksulaekumistel suurem mõju majanduskasvule

Kuigi möödunud aastal kasvas SKP püsivhindades 0,6%, siis juurde loodud lisandväärtus ilma maksudeta suurenes vaid 0,3%, samas kui maksud (peamiselt käibemaks ja aktsiisid) koos subsiidiumidega kasvasid 2,9%. Maksude kasvu vedas käibemaksu suurenemine. Nii oligi lisandväärtuse kasvu mõju SKP-le vaid kolmandik ja maksud andsid kaks kolmandikku.

Hinnangut möödunud aasta majanduskasvu kohta halvendab aga asjaolu, et ettevõtete, nii mittefinants- kui finantsettevõtete, lisandväärtus vähenes ja majanduskasvu vedas valitsemissektor. Möödunud aastal jätkus ka inflatsiooniga kohandatud eratarbimise vähenemine.

Ka investeeringute kasvu taga oli peamiselt valitsemissektor, kusjuures selle sektori investeeringud suurenesid enim masinatesse ja kaitseotstarbelisse põhivarasse. Samuti suurenesid majapidamiste investeeringud kinnisvarasse. Ettevõtete investeeringud tegid möödunud aasta viimases kvartalis küll tugeva tõusu, kuid need jäid aasta kokkuvõttes, vaatamata soodsamatele intressimääradele ja majandustingimuste aeglasele kosumisele ikkagi langusesse.

Kolmeaastase languse järel pöördus töötlev tööstus tõusule

Kui vaadata tegevusalasid, tuli suurim panus majanduskasvu töötlevast tööstusest ning infost ja sidest. Kõige enam pidurdas majanduskasvu aga hulgi- ja jaekaubanduse vähenemine, kusjuures suurim mõju tuli mootorsõidukite müügi kukkumisest. Kuigi töötlev tööstus näitas möödunud aastal taas tugevat kasvu, ei suutnud see kaugeltki tasa teha kolm aastat kestnud langust ja selles loodud lisandväärtuse maht jäi ikkagi 2021. aastaga võrreldes oluliselt väiksemaks.

Suurema kodumaise nõudluse kõrval aitas töötleva tööstuse lisandväärtust kasvatada ka paranenud nõudlus välisturgudel – kaupade ekspordimaht suurenes 4%. Ka teenuste eksport näitas tugevamat, ligi 6% kasvu.

Maksuküüru kaotamine ja suuremad investeeringud ergutavad majandusaktiivsust

Eesti majanduse üldine kindlustunne on 2023. aasta lõppu jäänud põhjast paranemas, kuid see pole veel pikaajalise keskmiseni jõudnud. Kindlustunde paranemine on aga eelduseks tarbimise ja investeeringute kasvule.

Selle aasta alguses kaotatud maksuküür ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmine ning pensionide ja alampalga tõus parandavad majapidamiste ostujõudu ja ergutavad tarbimist. Tänavu jaanuaris näitas jaekaubandusettevõtete müügimaht küll juba kiiret, 8% kasvu, kuid enam kui pool sellest tuli mootorikütuse müügiga tegelevatest ettevõtetest. Sellele vaatamata, oli tegemist korraliku tõusuga. Meie hinnangul hakkab maksuküüru kaotamine tarbimist ergutama järk-järgult.

Tulumaksumuudatustest lisanduv kogu raha ei lähe ainult tarbimisse. Osa sellest investeeritakse ka kinnisvarasse ja väärtpaberitesse, kasutatakse kohustuste refinantseerimiseks ning suunatakse hoiustesse. Lisaks suurendab valitsus sel aastal ja ka lähiaastatel oluliselt kaitse- ja taristuinvesteeringuid. Seega peaks ka tänavu tulema valitsemissektorist majanduskasvule oluline mõju.

Välisnõudlus paraneb, kuid väliskeskkonnas on riske veel palju

Kui tänavust majanduskasvu toetab peamiselt kodumaise nõudluse paranemine, siis tasapisi on kosumas ka välisnõudlus. Prognoosime Eesti suuremate kaubanduspartnerite majanduskasvu paranemist, mis lubab meie ekspordisektoril rohkem müüa. Samas, väliskeskkonnas on ebaselgust ja riske veel palju, mis võivad ekspordikasvu ka pidurdada.

Rohkem artikleid leiad meie blogi majanduskeskkonna rubriigist.