Pensioniraha aitab majandusel kasvada

Eestis ja Leedus ellu viidud II pensionisamba reformid sündisid soovist anda inimestele oma säästude üle suurem kontroll. Eestis sai majandus sellest küll lühiajaliselt tugeva kasvuimpulsi, kuid pikaajalist investeerimiskapitali kohalikku majandusse jäi vähemaks. Reformi mõjul liikus raha osaliselt tarbimisse, kuid ei kasvatanud majanduse tootmisvõimet. See ei muutnud Eesti ettevõtteid tootlikumaks ega kasvatanud nende konkurentsivõimet välisturgudel. Põhimõtteliselt ootab sama ees Leedut.

Eestis on eelmise aasta lõpu seisuga taotlenud enne pensioniiga raha väljavõtmist 267 000 inimest ehk ligi kolmandik II sambaga liitunutest. Kokku ulatub väljamaksete kogusumma 2,3 miljardi euroni, millest ainuüksi esimene väljamakse oli 1,3 miljardit eurot.

Kogu seda raha ei suunatud aga majandusse tarbimise ja investeeringutena. Eesti Panga analüüs näitas, et aasta pärast esimeses laines tehtud väljamakseid oli ligikaudu pool rahast endiselt pangahoiustel, 30% oli kasutatud laenude tagasimaksmiseks ja 15% kulunud tarbimisele. Pensioniraha liikus majandusse ajal, mil pandeemiapiirangute lõpu tõttu vabanesid kogunenud nõudlus ja säästud. See lisas nõudlust olukorras, kus hinnad ja ettevõtete käibed kasvasid niigi kiiresti.

Leedu kordab Eesti õppetundi

Eestis on II pensionisambast lahkumine ja raha väljavõtmine veel avatud, Leedus on võimalik sambast lahkuda ning võtta välja enda tehtud sissemaksed koos investeerimistootlusega kahe aasta jooksul.

Esimese lainega lahkus II sambast umbes 514 000 inimest ehk ligi 37% liitunutest. Ümberjagatav summa ulatus 4,2 miljardi euroni, millest ligikaudu 2,9 miljardit eurot läks majapidamistele. See on majanduse jaoks väga suur rahasüst. Majapidamisteni jõudev summa moodustab umbes 3,4% Leedu SKP-st. Eestis oli II pensionisambast esimese väljamaksena inimesteni jõudnud raha osakaal jooksva aasta SKP-st 3% – ehk Leeduga samas suurusjärgus.

Selle aasta esimesel poolel on Leedus tarbimisse, peamiselt kestvuskaupade tarbimisse, liikunud juba miljard eurot, mis on ligi kolmandik väljavõetud pensionirahast. See on kiirendanud Leedu tänavust majanduskasvu, kuid ka inflatsiooni. Kui tarbimist ajutiselt toetanud tegurite mõju taandub, hakkab seal majanduskasv aeglustuma.

Nii prognoosimegi Leedule tänavu 3% majanduskasvu, kuid järgmiseks aastaks aeglustub see 2,3%-ni. Lisaks suuremale nõudlusele, kerkinud energiahindadele, kõrgematele aktsiisidele, osa käibemaksu erisuste kaotamisele ja tööjõukulude kiirele kasvule on Leedu inflatsioon tõusnud Euroopa Liidu kiireimaks. Tänavu ootame seal keskmiselt üle 5% hinnakasvu, kuid Eestis umbes 3%.

Pensionifond ei ole lihtsalt pensionikassa

Pensionifond ei ole ainult vahend, kuhu koguneb tulevase pensionäri raha. See on ka institutsionaalne investor, kes pakub majandusele pikaajalist kapitali. Pensionifondid investeerivad ettevõtete aktsiatesse ja võlakirjadesse, kinnisvarasse ning era- ja riskikapitali. Nad on aidanud rahastada ettevõtteid ja olnud olulised investorid Eesti iduettevõtluse jaoks.

Samuti aitavad pensionifondid kohaliku ankurinvestorina kaasata väliskapitali. Näiteks Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) ning Euroopa Investeerimisfond (EIF) teevad Eesti ja Balti alternatiivsete varaklasside fondidesse investeeringuid vaid koos institutsionaalse erakapitaliga.

Eesti kapitaliturg on Euroopa üks väiksemaid. Seejuures on meie pensionifondide kohalike investeeringute osakaal langustrendis: eelmiseks aastaks oli see langenud 12%-ni ehk 722 miljoni euroni. Samal ajal on Eesti kohalikud investorid viimastel aastatel suurendanud investeeringuid välismaale ning Eestisse tehtavate välisinvesteeringute suhteline maht on vähenenud. Kui üks olulisemaid kohalikke institutsionaalseid investoreid kasvab aeglaselt või muutub väiksemaks, tekib küsimus: kes asendab selle kapitali?

Kui pensionifondid kohaliku pikaajalise investorina Eestisse piisavalt ei investeeri, tuleb raha otsida mujalt – sageli välismaalt. See ei tähenda, et investeering jääks tegemata, kuid Eesti kapitaliturg muutub õhemaks ning meie ettevõtete sõltuvus väliskapitalist suureneb. Samas ei pruugi väliskapitali kättesaadavus olla geopoliitiliste riskide tõttu stabiilne, kuna välisinvestorid on hinnanud ümber meie piirkonna riskitaseme.

Pensionifondid on riigi kapitalituru oluline osa

Leedu pensionifondide otsene roll kohaliku ettevõtluse rahastamisel on suhteliselt piiratud, kuna suurem osa nende varadest on investeeritud välismaistesse finantsinstrumentidesse ja investeerimisfondidesse. Siiski investeerisid Leedu II pensionisamba fondid 2025. aasta lõpus kohalikku majandusse umbes 8% oma varadest ehk üle 840 miljoni euro. Seejuures moodustasid olulise osa Leedu riigivõlakirjad, mis näitab, et pensionifondid ei rahasta ainult ettevõtteid, vaid on ka riigi enda kapitalituru oluline osa.

Pärast reformi esimest väljumislainet kahanes Leedu II pensionisamba varade maht väga kiiresti: 2025. aasta lõpu umbes 10,6 miljardilt eurolt paisus see ligikaudu 6,8 miljardile eurole 2026. aasta teises kvartalis. See on pensionifondide jaoks väga suur muutus. Kuna Leedus on veel ees järgmine väljumisvõimalus 2027. aasta lõpus, ei ole mõju kapitaliturule kaugeltki lõppenud.

Tarbimise kasv ei asenda tootlikkuse kasvu

Pensionireformide juures tuleks eristada pensionisambast raha vabastamist ja rikkuse loomist.

Raha vabastamine võib majandust kiiresti ja lühiajaliselt turgutada. Inimesed tarbivad rohkem, tarbimisega seotud ettevõtete käibed kasvavad, laene makstakse tagasi ning osa rahast jõuab kinnisvarasse või finantsvaradesse. Pikaajaline majanduskasv sünnib aga eelkõige tootlikkusest ja investeeringutest – uuest tehasest, paremast kasutusele võetud tehnoloogiast, energiataristust, ekspordivõimekuse kasvust ja nii edasi. Samuti ettevõtete võimest võtta tööle inimesi ja maksta neile kõrgemat palka. Just selle jaoks on pensionifondide pikaajaline kapital majandusele väärtuslik.

Pensionisüsteem on seega ka oluline osa majanduskasvu ja selle potentsiaali mõjutavast kapitalist. Pensionifondidele lisaks aitaksid Eesti majandusse rohkem raha paigutada sügavam võlakirjaturg ja vajaduse korral ka riiklikud kaasinvesteeringud.