Pensioniraha vabakslaskmise hind tuleb kinni maksta hiljem

Leedu tänavune pensionireform näitab taas, kuidas ühe poliitilise otsusega võidakse meelehead teha paljudele valijatele ning mõjutada lühiajaliselt majandust, kuid mille kaugemate mõjude osas jääb vastutus kellelegi teisele.

Lühiajaliselt võib pensionisamba raha vabastamine parandada paljude perede rahalist olukorda ja anda majandusele hoogu juurde, kuid see toimub niigi suurema inflatsioonisurve tingimustes. Pikemas vaates tähendab see aga hapramat pensionisüsteemi ja ilmselt ka suuremat koormust tulevastele maksumaksjatele.

Eesti ja Leedu reformi sarnane eesmärk

Kuigi Leedu ja Eesti pensionireformis on mitu suurt erinevust, on põhimõtteline eesmärk sarnane. Nii Eestis kui ka Leedus põhjendati pensionisamba vabaks muutmist inimeste suurema otsustusvabadusega. Väideti, et kuna pensioniraha kuulub inimesele, ei peaks riik sundima neid kindlal viisil säästma. Samuti leiti, et inimesed teavad ise paremini, kas kasutada raha investeerimiseks, laenude tagasimaksmiseks või igapäevase toimetuleku parandamiseks. Leedus kõlasid sarnased argumendid – anda inimestele rohkem kontrolli oma raha üle ja võimaldada neil oma sääste vabalt kasutada. See on klassikaline konflikt kahe väärtuse vahel, millest üks on individuaalne vabadus ning teine ühiskondlik kaitse ja stabiilsus.

Kui Eestis võttis 2021. aasta septembris esimese hooga II pensionisambast raha välja ligi 20% kogujatest, siis Leedus praegu ligi 38%. Eestis võeti välja ligi 1,3 miljardit eurot, Leedus aga 4 miljardit. Samas, inimeste kontole laekus sellest vastavalt 1,1 ja 2,9 miljardit eurot, mis Eestis oli umbes 3% tollasest SKP-st, Leedus aga 3,5%.

Majanduse jaoks tähendab nii suur rahavoog lühiajaliselt täiendavat nõudlust. Osa sellest rahast jääb küll hoiustele või liigub teistesse finantsvaradesse ning osa kasutatakse laenude refinantseerimiseks ja kinnisvarasse investeerimiseks. Kuid märkimisväärne summa jõuab siiski ka tarbimisse. Leedus on juba üle viiendiku välja võetud pensionirahast kulutatud jaekaubanduses, peamiselt kestvuskaupadele. Eestis suunati Eesti Panga uuringu andmeil tarbimisse esmakordselt välja võetud pensionirahast esimese kolme kuuga aga lausa 55%.

Pensioniraha kiirendab hinnakasvu

Tugev nõudluse kasv elavdab küll majandust, aga vaid ajutiselt. Leedu majanduskasv tulebki tänavu tõenäoliselt taas kiirem kui Eestis või Lätis. Kuid tasuta lõunaid majanduses ei eksisteeri. Kui majandusse paisatakse lühikese ajaga miljardeid eurosid ajal, mil energiahinnad tõusevad ja need hoiavad paljude ettevõtete kulusid kõrgel, kandub see paratamatult ka hindadesse.

Leedu inflatsioon kujuneb seetõttu tõenäoliselt suuremaks kui naabritel. Kui Eestis ja Lätis võib hinnakasv jääda 4% lähedale, siis Leedus prognoosime tänavu enam kui 5% inflatsiooni. Kiirem hinnakasv sööb aga ära osa pensionirahast saadud lühiajalisest võidust.

Nii ongi Leedu pensionireformi ajastuses sarnasust Eestiga – see toimub ajal, mil inflatsioon juba kiireneb. Vahe on ainult selles, et Eestis toitis pensionirahade väljavõtmine toona nähtud oluliselt tõsisemat inflatsioonilist keskkonda.

Vähem kohalikku pensionivara suurendab sõltuvust väliskapitalist

Koos pensioniraha väljavõtmisega väheneb kodumaine kapital, mille kaudu rahastatakse ka kohalikke ettevõtteid, taristut ja majanduse arengut laiemalt.

Tulevase pensioni kasvatamise kõrval on II samba oluliseks eesmärgiks ka pikaajalise kodumaise kapitali teke. Väikeste riikide jaoks on see eriti tähtis, sest kohaliku säästu nappus muudab majanduse väliskapitali suhtes rohkem sõltuvaks. Kui pensionivara väheneb, langeb ka majanduse võime investeerida pikaajalistesse projektidesse ilma välisraha abita.

Demograafia muudab pensionisüsteemi veel tähtsamaks

Balti riikide suurim probleem ei ole praegu liiga väike tarbimine, vaid vähene tootlikkus ja ebapiisav investeerimisvõimekus. Nii Eestis kui ka Leedus moodustab eratarbimise maht üle poole SKP-st. Pensionisüsteemi nõrgestamine võib anda majandusele lühiajalise ergutuse, kuid pikemas vaates kasvatab survet riigieelarvele.

Nii ongi kogumispensionist raha vabaks laskmise poliitika lühinägelik. Pensionisüsteemi eesmärk ei ole praegusi probleeme lahendada. Selle mõte on vähendada tulevikuriske ajal, mil rahvastik vananeb ja tööealiste inimeste arv väheneb. Eurostati viimase rahvastikuprognoosi järgi väheneb eeloleva 30 aastaga Eestis 20–64-aastaste inimeste arv 17% ja Leedus 26%, nende osakaal kogu elanikkonnas aga mõlemas riigis 6 protsendipunkti võrra. Pensioniea tõstmine pakub sellele vaid osalist leevendust. Seda enam, et Leedu otsusest, mille järgi tänavu kergitatakse elanike pensioniiga 65. aastani, mingeid kindlaid plaane edaspidiseks veel näha ei ole.

Isegi kui oletada, et rahvastikuprognoos pole päris täpne, ei tohiks jääda lootma sellele, et miski – näiteks tehisaru laialdasem kasutamine – annab tootlikkuse kasvule tublisti hoogu ja kompenseerib tööealise elanikkonna vähenemise mõju. Pensionisüsteemi reformide mõju ei saa hinnata selle järgi, kui palju raha inimesed sealt kohe välja võtta saavad. Olulisem on see, millise hinnaga see otsus on tehtud ja kes selle lõpuks kinni maksab.