Swedbanki majandusprognoos: november 2026

Prognoosime, et Eesti majandus kasvab 2027. ja 2028. aastal mõõdukalt, ehkki järgmisel aastal kasv mõnevõrra aeglustub. Kuigi inflatsioon on praegu kiirenemas, peaks see järgmise aasta kokkuvõttes tulema aeglasem. Tööpuuduse vähenemine jätkub, kuid riigirahanduse seis jääb pingeliseks.

Eesti majandusolukord on märgatavalt paranenud. Esialgsete hinnangute kohaselt kasvas SKP püsivhindades tänavu esimese kolme kvartaliga aastases võrdluses 2,3%. Tänavu kasvab Eesti majandus meie hinnangul kokku 2,4%. Järgmiseks aastaks prognoosime 2,2% ja ülejärgmiseks aastaks uuesti 2,4% suurust kasvu.

Ekspordi kasv paraneb järgmisel aastal

Ekspordi kasv on tänavu veidi aeglustunud, samal ajal kui välisnõudlus on püsinud üsna heal tasemel ja Eesti ekspordi osakaal Euroopa Liidu koguimpordis on viimasel paaril aastal taas suurenenud. Eesti tööstustoodangu ekspordihindade kasv on üheksa kuuga ületanud veidi EL-i keskmist. Eksport peaks järgmisel aastal veidi kosuma, kuid meie kaubanduspartnerite piiratud nõudlus ja üleilmsed kaubanduspinged suurt kasvu prognoosida ei luba.

Investeeringud hoogustuvad

Vaatamata ettevõtete ja majapidamiste uute laenude tugevale kasvule vähenesid erasektori investeeringud tänavuse aasta esimesel poolel. Erasektori investeeringud peaksid meie hinnangul aga edaspidi kasvule pöörduma, kuna ettevõtted peavad laiendama oma tootmisvõimsust ja suurendama tootlikkust. Samuti jätkuvad valitsuse kaitse- ja taristuinvesteeringud.

Tööviljakus on hakanud taastuma, kuna lisandväärtus kasvab kiiremini kui hõive. Konkurentsivõime parandamiseks on aga vajalikud suuremad investeeringud tehnoloogiasse, automatiseerimisse ja töötajate oskustesse. Samuti on vajalik tehisaru ja digilahenduste laialdasem kasutuselevõtt ka traditsioonilistes majandusharudes.

Inflatsioon aeglustub

Inflatsioon on sel aastal aeglustunud peamiselt madalamate toiduhindade toel. Kümne kuuga on tarbijahinnad kasvanud eelmise aastaga võrreldes 3,1%. Samas on kõrgele tõusnud energiahinnad inflatsiooni uuesti hoogustamas. Ka on maailmaturul tõusnud toidutoorme hinnad, mille mõju jõuab järk-järgult Eesti tootjate ja tarbijateni. Seetõttu prognoosime järgmiseks aastaks  taas toiduainete hinnakasvu mõõdukat kiirenemist.

Meie hinnangul jätkub üldise hinnakasvu kiirenemine ka lähikuudel, kuid järgmisel aastal peaks see tasapisi aeglustuma hakkama. Sel aastal kasvavad tarbijahinnad 3,4%, kuid järgmiseks aastaks ootame hinnakasvu aeglustumist 3%-ni. Kui tänavuse inflatsiooni taga on peamiselt eluaseme ja transpordiga seotud kõrgemad hinnad, siis järgmisel aastal eluaseme ja toiduhinnad. Inflatsiooni aeglustumise üheks oluliseks eelduseks on tooraineturgudel prognoositud nafta- ja maagaasihindade langus. Küll aga peaks arvestama riskiga, et energiahinnad võivad jääda kõrgele tasemele oodatust pikemaks ajaks.

Tarbimise kasv võtab hoogu maha

Tarbimine on tänavu kasvanud. Jaekaubandusettevõtete üheksa kuu müügimaht oli 4% suurem kui eelmisel aastal, kusjuures pärast nõrgemat teist kvartalit kiirenes selle kasv kolmandas kvartalis uuesti. Ka Swedbanki kaardimaksed näitavad tarbimismahu kosumist. Tarbimise kasvu taga on seni olnud peamiselt majapidamiste ostujõu ja kindlustunde paranemine.

Tänavu sügisel kiirenenud energiahindade tõus on majapidamiste hinnakasvu ootusi suurendanud ning oktoobris nõrgenes nende kindlustunne järsult. Lisaks inflatsiooni kiirenemise kartusele halvenesid hinnangud nii oma leibkonna kui ka riigi majandusliku olukorra kohta. Samuti ollakse pessimistlikumad püsikaupade ostude väljavaate suhtes.

Järgmiseks aastaks prognoosime netopalga reaalkasvu aeglustumist, mis koos kõrgemate intressimääradega jätab majapidamistele kätte vähem vaba raha ja hakkab tõenäoliselt piirama eratarbimist ning eluaseme investeeringuid. Täiendav negatiivne mõju võib tulla sellest, kui majapidamiste kindlustunde nõrgenemine peaks pikemalt jätkuma. Samas ei tohiks praeguse hinnangu järgi see mõju väga tugev olla. Eratarbimise kasv küll aeglustub, kuid peaks jääma mõõdukaks.

Tööpuudus väheneb

Majandusaktiivsuse paranemine on suurendanud nõudlust tööjõu järele ja vähendanud töötuse määra. Septembris oli vabade töökohtade arv 25% suurem kui aasta tagasi ja registreeritud töötuse määr langes 5,3%-ni, millest väiksemat osakaalu nägime seitse aastat tagasi. Teises kvartalis langes rahvusvaheliselt võrreldav, tööjõu-uuringu järgi mõõdetud töötusemäär 6,6%-ni ja järgmisel aastal peaks selle kahanemine jätkuma. Meie prognoosi kohaselt väheneb tänavune prognoositav 7,2% töötuse määr järgmisel aastal 6,6%-ni.

Riigirahanduse seis jääb pingeliseks

Valitsuse eelarvepoliitika on tänavu kodumaist nõudlust oluliselt toetanud. Eeldatavasti jätkub see ka järgmisel aastal, kuigi eelarvepoliitika stimuleeriv mõju võib nõrgeneda. Riigi rahandus on endiselt surve all. Prognoosiperioodil (2026–2028) peaks Eesti eelarvepuudujääk püsima üle 4% SKP-st ja võlg kasvab. Suurenevad intressikulud vähendavad aga võimalusi rahastada muid avalikke teenuseid. Riigirahanduse olukorra parandamine on seetõttu järgmiste aastate üks olulisemaid majanduspoliitilisi ülesandeid. Samas sõltub eelarvepoliitika väljavaade paljuski järgmise aasta kevadistest Riigikogu valimiste tulemustest ja nende järel moodustatavast valitsuskoalitsioonist.

Maailma majanduskasv on habras

Maailmamajandus on seni tulnud hästi toime nii energiahindade tõusu kui ka võlakirjade tootluste kerkimisega. Meie hinnangul jätkub mõõdukas majanduskasv ka järgnevatel aastatel, ehkki inflatsiooni ja intressimäärade ajutine kiirenemine pidurdab mõnevõrra majandusaktiivsust.

Intressimäärade tõus sel aastal ei ole reaalmajandusele veel märgatavat negatiivset mõju avaldanud, sest enamikus vaatlusalustes riikides kasvavad nii investeeringud kui ka majapidamiste tarbimine. Ka sügisel oli seis majanduses jätkuvalt tugev, mistõttu korrigeerisime oma selle aasta prognoose üles nii suurriikide puhul kui ka osades Põhja- ja Baltimaades.

Meie hinnangul aeglustub kasv järgmisel aastal mõnevõrra siiski paljudes riikides. Kõrgemad energiahinnad kiirendavad ajutiselt inflatsiooni, mis toob kaasa intressimäärade tõusu. See omakorda vähendab majapidamiste ostujõudu ning pärsib mõnevõrra eratarbimist ja investeeringuid. Sellest hoolimata püsivad kasvu väljavaated head ning mitme riigi majandus peaks jätkama üsna kiiret kasvu. Samas on majanduskasv väga habras ja prognoosi ümbritseb endiselt suur ebakindlus.

Tehisaru investeeringutel on majanduskasvule üha tugevam mõju

Tehisaruga seotud investeeringud suurendavad kulutusi mitte ainult kiipidele ja andmekeskustele, vaid üha enam ka elektri tootmisele ning muule vajalikule tugitaristule. Tehisaruga seotud investeeringud on jätkuvalt oluliseks majanduskasvu veduriks nii USA-s kui ka euroalal. Kui tehisaru mudelite arendamisel ja andmekeskuste rajamisel jääb Euroopa alla nii USA-le kui ka Hiinale, siis tehisaru kasutuselevõtus on Euroopa suutnud siiski sammu pidada. Lisaks investeeringutele tehisarusse toetab USA majanduskasvu majapidamiste tarbimine, samas kui euroala majanduskasvu veavad lisaks kaitseotstarbelised investeeringud.

Lähiriikide majanduskasvud aeglustuvad

Põhjamaade majanduse järgmise aasta väljavaade on positiivne, kuid majanduskasv on riigiti erinev – Rootsi majandus võtab hoogu maha, Soome majanduskasvu veavad aga järjest enam investeeringud andmekeskustesse ning Norra majandust toetavad jätkuvalt naftatulud ja majapidamiste tarbimine. Pärast aastatepikkust lahknevust on kõik Balti riigid tänavu taas kasvuteel ning järgmisel aastal on oodata mõningast aeglustumist.

Intressimäärad tõusevad

Meie hinnangul tõstavad nii USA Föderaalreserv kui ka Euroopa Keskpank (EKP) intressimäärasid detsembris ja järgmise aasta esimeses kvartalis. Nii kerkib EKP hoiustamise püsivõimaluse intressimäär praeguselt 2,5%-lt 3,0%-ni.

Keskpank seisab keerulise valiku ees, kuidas jõuda kiiremini seatud inflatsiooni eesmärgini (2%), samal ajal toetades majandustegevust. Viimast pärsib muu hulgas võlakirjade kõrgem tootlus. Usume, et kui inflatsioonisurve hakkab taanduma, hoiduvad rahapoliitika kujundajad intressimäärade edasisest tõstmisest ning 2027. aasta lõpus või 2028. aastal, kui hinnakasv keskpankade eesmärgile lähemale jõuab, saavad nad hakata intressimäärasid ka järk-järgult langetama.

Loe prognoosi eestikeelset kokkuvõtet: Swedbanki majandusprognoos – november 2026

Täispikk ingliskeelne: Swedbank Economic Outlook – Growth on thin ice

Majandusprognoosi ülekannet saad täismahus vaadata siit:

Analüüsi koostasid Swedbanki ökonomistid: Tõnu Mertsina, Liis Elmik ja Marianna Rõbinskaja.