Tallinna korterite hinnakasvu aeglustumine teises kvartalis oli ootuspärane
Tallinna eluaseme taskukohasus teises kvartalis oluliselt ei muutunud
Swedbanki eluaseme taskukohasuse indeksi järgi Tallinna eluaseme taskukohasus selle aasta teises kvartalis võrreldes aastatagusega praktiliselt ei muutunud. Kui aasta esimeses kvartalis korterite taskukohasus kiire kinnisvarahinna kasvu tõttu veidi vähenes, siis selle aasta teise kvartali lõpuks oli kinnisvara hinnakasv aeglustunud 6,3 protsendini. Jätkuvalt pingelise tööjõuturu olukorra tõttu kiirenes teises kvartalis pealinlaste netopalga kasv aga 7,1 protsendini. Kinnisvara hinnakasvu aeglustumine oli ootuspärane, sest ajutine tehingute struktuurist ning baasiefektist tulenev mõju kadus. Aasta alguses valmis kesklinnas kaks keskmisest kallimat uusarendust, mistõttu ulatus kesklinna korterite hinnakasv jaanuaris 22 protsendini. Selle aasta teises kvartalis oli kesklinna korterite hinnakasv aastases arvestuses aga vaid 5%.
Tallinna eluasemeturule lisandub jätkuvalt kiires tempos uusi eluruume
Nii aasta esimeses kui ka teises kvartalis sai kasutusloa ligikaudu 600 uut korterit. Kinnisvaraarendajate huvi uute projektide vastu on samuti võrreldes eelmise aastaga kasvanud. Kui 2016. aastal väljastati Tallinnas ehitusluba kokku 2200 korteri ehitamiseks, siis selle aasta esimesel poolaastal on see number tõusnud juba üle 2000.
Eluasemelaenude kasv on mõõdukas
Eluasemelaenude jääk jätkab kasvu ning kiirenes juulis 6,4%-ni aastases arvestuses. Kiire majanduskasvu ning madalate laenuintresside keskkonnas on tegemist suhteliselt mõõduka ning ootuspärase kasvuga. Euroopa Keskpank peaks meie hinnangul hakkama oma baasintresse tõstma alles ülejärgmise aasta alguses, mistõttu võib vähemalt lähiajal eeldada madalate intresside püsimist.
Eluasemete pakkumine peaks olema lähiajal piisav, et hoida hinnatõusu stabiilsena
Käesoleval aastal ootame netopalga reaalkasvu aeglustumist, kuna nominaalne palgakasv aeglustub veidi ja tarbijahinnad kasvavad rohkem kui 3%. Tänu maksumuudatustele tõuseb järgmisel aastal netopalga reaalkasv aga taas, mistõttu inimeste rahalised võimalused paranevad. Kuigi suur osa paranenud ostujõust suunatakse tõenäoliselt tarbimisse, võib see kasvatada ka huvi kinnisvara vastu. Pakkumine peaks aga olema piisav, et hoida hinnatõusu praeguse taseme lähedal.
Riia ja Vilniuse korterite taskukohasus paranes
Swedbanki indeksi järgi paranes selle aasta teises kvartalis Riia ja Vilniuse korterite taskukohasus. Vilniuses püsis nii korterite hinnakasv kui ka netopalga kasv eelmise kvartaliga võrreldes samal tasemel ning enam kui 10 protsendine palgakasv ületas jätkuvalt korterite 8 protsendilist hinnakasvu. Riias aeglustus korterite hinnakasv 6,8 protsendini ning netopalga kasv kiirenes enam kui 7 protsendini aastases arvestuses. Balti riikide pealinnadest oli teises kvartalis eluase jätkuvalt kõige taskukohasem Riias.
*Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse indeksi aluseks on võetud leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 m²-suurust korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.
Swedbanki 2017. aasta teise kvartali Balti eluaseme taskukohasuse indeks
