Töötleva tööstuse kasvu väljavaade on halvenenud
Eesti tööstussektorisse kuuluva kolme tegevusala (osakaal SKP-st 13%) tootmismaht vähenes veebruaris aastases võrdluses 0,5%. Töötlevas tööstuses vähenes tootmismaht 1%, kuid mäetööstuses ja energiatootmises suurenes vastavalt 1 ja 3%. Samas on ka varem tööstussektori tootmismahu muutus olnud volatiilne ja see näitas ka eelmisel aastal mõnel kuul langust.
Kui energiasektoris elektri tootmismaht vähenes, siis külmade ilmade tõttu suurenes märgatavalt soojatootmine, mis kasvatas ka kogu energia tootmismahtu.
Toiduainete tootmismahtude vähenemise taga oli nõrk nõudlus
Töötleva tööstuse tootmismahu languse taga olid peamiselt laevaehituse ning -remondi, elektriseadmete ning toiduainete tootmismahtude vähenemine. Kui kahe esimese tegevusala tootmismahu vähenemist selgitab paljuski aastatagune tugevam kasv ja koos sellega tekkinud kõrgem võrdlusbaas, siis toiduainete tootmismahtude vähenemise taga on kodumaine nõrk nõudlus, mis peegeldub ka toidukaupade jaemüügimahtude pikaajalises languses.
Tugevama positiivse mõjuga olid töötlevas tööstuses erinevate masinate ja seadmete, rafineeritud tööstusõlide, ehitusmaterjalide ning metalltoodete tootmismahtude suurenemine.
Töötleva tööstuse müük on tulnud peamiselt koduturult
Kui eelmisel aastal tervikuna tuli töötleva tööstuse müügitulu üsna võrdselt ekspordiks ja koduturule suunatud müügist, siis aasta teisel poolel ja veelgi enam viimases kvartalis, domineeris koduturule müük. Ka tänavu esimesel kahel kuul on töötleva tööstuse müük tulnud peamiselt koduturult, samas kui ekspordiks on müük vähenenud.
Eesti tööstusettevõtted prognoosisid veel märtsis tootmismahtude paranemist lähikuudel, kuid nende hinnang eksporditellimuste kohta on viimastel kuudel veidi kahanenud.
Välisnõudluse väljavaade on halvenemas
Euroala, kuhu suunatakse Eestist veidi üle poole kaupade ekspordist, töötleva tööstuse ostujuhtide indeksi paranemine märtsis veel jätkus. Samas mõjutab sõda Lähis-Idas ja Hormuzi väina blokaad seda läbi kõrgemate energia- ja tootmissisendite hindade ning tarneahelate ja logistika häirete kaudu. Mida kauem kriis kestab ja energiahinnad kõrgemal püsivad, seda suurema löögi euroala tööstus ja selle toodangu nõudlus saab ning seda enam mõjutab see ka meie eksporti.
Eesti töötlevas tööstuses on ostetud energia- ja kütuste osakaal käibest suurim paberitööstuses ning ehitusmaterjalide ja rafineeritud tööstusõlide tootmises, kuid märkimisväärne on see ka toiduaine-, puidu- ja keemiatööstuses. Suurem mõju kogu majandusele avalduks enim puidu- ja toiduainetööstuse ning ehitusmaterjalide tootmise häirete kaudu. Töötlev tööstus on aga teatavasti majandusele süsteemse mõjuga läbi kaupade ekspordi ja ulatuslike kohalike tarneahelate kaudu.
