Esimene üürikodu: kuidas vältida teiste tehtud vigu?

Taas on käes aeg, mil tuhanded noored üle Eesti on värsked tudengid ning alustavad iseseisvat elu kodulinnast eemal. Paljude jaoks tähendab see esimest üürikodu. Mida on hea teada vältimaks vigu, mida teised on enne sind omal nahal tunda saanud?

Kuigi iseseisvumisega kaasneb hulganisti võlusid, ei puudu sealt ka valud. Esimest üürikodu valides saab paljusid vigu ennetada, tasub lihtsalt tähelepanelik olla.

Ole realistlik

Esimene üürikorter võib tekitada palju elevust ning kinnisvaraportaalides surfamine võib panna unistama elust, milleks tegelikult veel valmis ei olda.

Mõtle läbi, kas sul on valitud eluaseme üürimiseks rahalised võimalused olemas. Arvesta kindlasti olukorraga, kui sissetulek peaks ootamatult vähenema või sind rahaliselt toetav inimene peaks raskustesse sattuma. Esimene üürikodu ei pea olema paik, kus veedad järgmised 5–10 aastat. Seetõttu on täiesti normaalne, kui see ei vasta kõigile sinu unistustele ja ootustele.

Pööra tähelepanu detailidele

Kui näiteks seinavärvi või sisustuse osas on sageli võimalik kompromisse teha, siis on teemad, kus järeleandmisi teha ei tohiks. Uus Maa kinnisvarabüroo kutseline maakler Anneli Lindemann soovitab kontrollida, et olemas oleksid suitsu- ja vajaduse korral vingugaasiandur, ning veenduda, et gaasiseadmete hooldus oleks tehtud.

Samuti pööra tähelepanu korteri kommunaalkuludele just talvisel ajal, aga ka korteri üldisele seisukorrale. Kui kodu on juba vaatamise ajal räpane või hallitav, võib see viidata suurematele probleemidele. Heida pilk peale ka voodi ja madratsi seisukorrale. Julge küsida korteri puuduste ja eripärade kohta, millest peaksid kindlasti teadlik olema.

Mõtle asukohale

Lindemann soovitab enne kolimist läbi mõelda, mis hakkab olema peamine liikumistrajektoor. Kuigi kesklinnast kaugemad korterid võivad olla odavamad, võiks enne otsustamist otsa vaadata ka transpordikuludele ning seejärel hinnata, kas valik on endiselt rahaliselt ja ajaliselt mõistlik.

Seltsis on segasem (ja odavam!)

Võimaluse korral üüri korterit koos mõne usaldusväärse sõbraga, sest nii on kulud sageli teie mõlema jaoks väiksemad. Kindlasti rääkige enne ühiselt korteri üürimist läbi ootused ja eelarved, et ennetada arusaamatusi ja konflikte. Ka üürileandja peab olema teadlik, kui korteris elatakse mitmekesi.

Kas otse omanikult või maakleri abiga?

Korteri üürimisega kaasneb sageli lisakulusid, nagu maakleritasu, tagatisraha, kodukindlustus ja teleteenused. Et hoida kulud võimalikult väiksed, saab võimaluse korral üürida korteri otse omanikult – nii on võimalik säästa sadu eurosid maakleritasu. Samas on maakler see, kes tunneb seadust, oskab noort esimese üürikodu valimisel nõustada ja pöörata tähelepanu asjadele, millele ehk ise ei oska kohe mõelda. Seega võib maakler pakkuda kindlustunnet ja aidata vältida arusaamatusi. Mõtle enda jaoks läbi, kas olulisem on kokkuhoid või maaklerilt saadav lisaväärtus.

Kui kodulinnast pole vaja lahkuda, tasub kaaluda ka vanematega koos elamise jätkamist. Kuigi iseseisev elu võib tunduda ahvatlev, võib sel ajal raha kogumine anda tugeva stardi edaspidiseks, kui plaanid osta päris oma kodu või auto. Seetõttu tasub kõik võimalused hoolikalt läbi kaaluda ja teha rahatark otsus.

Mida üürilepingu sõlmimise juures arvestada?

1. Tutvu üüritavate ruumidega ja nende loeteluga lepingus

Kui üürikodu vahendab maakler, on maakleri kohustus teha korteri üleandmise päeval fotod ruumide seisukorrast ning edastada need üürnikule ja üürileandjale. Kui üürida aga otse omanikult, soovitab Lindemann teha üürnikul endal korteri üleandmisel-vastuvõtmisel fotod või video korteri seisukorrast. Nii saab vältida olukorda, kus hiljem võib omanik nõuda hüvitist kahjude eest, mida sa pole tekitanud.

Samuti uuri, kas korteri juurde kuuluvad parkimiskoht ja panipaik, ning veendu, et ka nende olemasolu oleks lepingus välja toodud.

Kui korterisse on lubatud elama võtta lemmikloom, tuleks seegi kirja panna.

2. Sõlmi üürileping alati kirjalikult ja veendu, et seal oleks kokku lepitud kõik olulised tingimused

Kirjalik üürileping on dokument, kus peab olema kirjas kõik oluline, näiteks aadress, üürileandja ja üürilevõtja andmed, üürisumma, üürilepingu lõpetamise tingimused, kõrvalkulud jm detailid. Tutvu lisaks üürile võimalike kõrvalkuludega ning lepi kirjalikult kokku, millised kulud kannad üürnikuna ja millised jäävad üürileandjale. Oluline on teada, kes maksab remondifondi ja/või hoone korrashoiu- ja paranduskulude eest. Kui võimalik, väldi liiga üldsõnalist kokkulepet.

Kontrolli üle, mis kuupäeval toimub korteri üleandmine-vastuvõtmine ja millal hakkab ettemakstud üür jooksma.

3. Kaalu, kas sõlmid tähtajatu või tähtajalise lepingu

Lindemann soovitab läbi mõelda, kas soovid sõlmida tähtajatu või tähtajalise üürilepingu. Neil on erinevad tagajärjed, eelkõige lepingu ülesütlemise tingimustega seoses. Kas soovid siduda end konkreetse tähtajaga või jätta üürimine paindlikumaks, et lepingut oleks võimalik kergemalt ja lühema etteteatamistähtajaga lõpetada?

4. Loe hoolikalt läbi eritingimused ja tee selgeks, mis saab lepingu rikkumise korral

Pane tähele, kas lepingus on kokku lepitud trahvid ning millises ulatuses neid rakendatakse. Need võivad olla sätestatud nii leppetrahvi kui ka viivisena.

Samuti vaata üle kõik täiendavad eritingimused, mille üürileandja on lepingusse lisanud. Levinumad näited on seintesse aukude tegemise piirangud (piltide või riiulite kinnitamiseks), kohustus kasutada mööbli (eriti toolide) jalgade all põrandat kaitsvat pehmendust või vastutus korteris asuva suitsuanduri korrasoleku kontrollimise eest.

Lisaks võib leping sisaldada muid korteri kasutamist ja heakorda puudutavaid nõudeid, mistõttu on oluline kõik tingimused enne allkirjastamist tähelepanelikult läbi lugeda.

5. Lõpetuseks – võta aega, et üürilepinguga tutvuda

Kontrolli, millised on üürileandja ja üürilevõtja õigused ja kohustused, ning kui kahtled, küsi abi. Alles seejärel allkirjasta.