4 pensionimüüti, mis tuleks silmapilkselt unustada
Pensioni kohta levib rohkelt erinevaid müüte ja eksiarvamusi. Oluliste otsuste tegemisel ei saa aga lähtuda pelgalt uskumustest, sest vajadus tulevikuks koguda ei ole müüt, vaid tegelikkus. Kui tunned huvi, miks järgnevad 4 levinud pensionimüüti paika ei pea, tasub edasi lugeda.
1. Pensionisambasse kogumisega saab ainult kaotada
Kuigi võib öelda, et Eestis valitseb investeerimisbuum, on endiselt levinud arusaam, et pensionifondide abil kogumine on mõttetu. Usutakse, et paljud pensionifondid on jätkuvalt miinuses ja nendelt teenivad vaid pangad. Tegelikult on enamik II samba pensionifondidest täna tipptasemel. Alates kohustusliku kogumispensioni süsteemi loomisest on keskmist palka teeniva inimese sissemaksete väärtus (nt progressiivse strateegiaga K3 fondis) kasvanud viiendiku võrra.* Iga kogutud 1000 eurot on tänaseks lisaks teeninud 200 eurot. Just sellise strateegiaga fondidesse on inimesed kogunud 70% kogu II samba säästudest. Ka III sambasse kogujatel on läinud hästi ja lisaks soodustab riik pikaajalist kogumist igaaastase tulumaksutagastusega.
2. Pensioniks ei ole vaja valmistuda, sest selle eani nagunii ei elata
Positiivne uudis on, et tegelikult saab juba praegu iga viies mees tähistada oma 86. ja iga viies naine oma 91. sünnipäeva (Statistikaamet). Tänu arenevale meditsiinile ja elukeskkonna pidevale paranemisele tõuseb keskmine eluiga veelgi. Seega näeb enamus meist ka kuldseid pensioniaastaid. Täna minnakse vanaduspensionile alates 63. eluaastast. Keskmine vanaduspension oli 2017. aasta teises kvartalis Statistikaameti andmetel 410 eurot. Kas tuleksid sellise summaga igakuiselt toime?
3. Kogutud pensionit ei saa pärandada
Üks tugevamalt juurdunud müüte on, et II ja III pensionisammas pole päritavad ning aastatega kogutud raha ei jõua lähedasteni. Tegelikult on päritavad nii kohustuslik II sammas kui ka vabatahtlik III sammas. Pärandada saab neid nii kogumisfaasis kui ka väljamaksete perioodil. Seega, kui Sa ise ei jõua kogutud raha kasutada, jääb see Sinu lähedastele.
4. Saan hakkama riigi poolt makstava pensioniga
Statistikaameti andmetel oli 2017. aasta teises kvartalis keskmine brutopalk 1242 eurot ja keskmine vanaduspension 410 eurot, mis on 33% keskmisest palgast. Ainult riigile lootes ootab pensionile jääjat ees järsk sissetuleku langus (ca 60%). Mitmed uuringud (nt Praxis) viitavad, et inimeste ootused pensionile on oluliselt kõrgemad kui riikliku pensioni osa tegelikkuses katab. Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse uuringu põhjal eeldavad Eesti inimesed, et nende pension oleks vähemalt 70% varasemast palgast. Käärid ootuste ja reaalsuse vahel on suured. II ja III sambasse kogumine aitab kindlustada, et ka pensionile jäädes jätkub piisav sissetulek.
*Fondide eelmiste perioodide tootlus ei garanteeri fondide järgmiste perioodide tootlust.
Swedbanki pensionifonde valitseb Swedbank Investeerimisfondid AS. Tutvu prospektidega www.swedbank.ee/fondid ja pea nõu meie spetsialistiga.
