Kõik üksikud pensionärid elavad Eestis suhtelises vaesuses
Hiljuti lugesime meediast, et ligi pooled noortest ootavad oma pensioniks üle 2000 euro kuus. Soovi ei saa neile pahaks panna, sest kes meist ei sooviks vanaduspõlve veeta mugavalt ja muretult ning – olgem ausad – pealinnas elades ongi selleks vaja ligi 2000 euro suurust kuueelarvet. Reaalsusesse tõi meid tagasi aga paar päeva hiljem ilmunud Statistikaameti teade – kõik Eesti üksikud pensionärid elavad suhtelises vaesuses.
Pensionipõlves töötamine on pea kahekordistunud
Mis on suhteline vaesus? Tegemist on terminiga, mis kirjeldab olukorda, kus inimese elamistingimused on alla ühiskonna keskmise elatustaseme. Näiteks 2023. aasta seisuga loetakse Eestis suhtelise vaesuse piiriks 807 euro suurust kuusissetulekut ühe leibkonnaliikme kohta. Võrdluseks oli 2023. aastal meie keskmine vanaduspension 700 eurot, tänavu 774 eurot. See tähendab, et puhtalt numbrite järgi elavad kõik Eesti üksikud pensionärid suhtelises vaesuses.
Tegelikkuses käib osa pensionäridest ka tööl või omab muud sissetulekut, mistõttu elab suhtelises vaesuses “vaid” 71% meie üksikutest pensionäridest. Antud näitaja poolest oleme muuhulgas Euroopa tipus. Viimaste seas oleme pensioni asendusmäära statistikas. Kui Euroopa Liidus moodustab pension keskmiselt ligi 50-60% inimese endisest palgast, siis Eestis on see tase vaid 46%. Seetõttu on ka mõistetav, miks elukalliduse tõusu tõttu on otsustanud kümned tuhanded pensionärid jätkata töötamist. Kusjuures võrreldes sajandi algusega on 65-74-aastaste tööturul osalemise määr kerkinud peaaegu kaks korda. Pensionipõlves töötamine ei pruugi aga alati võimalik olla, eriti füüsilist pingutust nõudvate tööde puhul, ka raskemate tööõnnetuste osakaal on vanemaealiste töötajate seas kõrge.
Suhtelise vaesuse lõksu murdmiseks tuleks valmistuda juba täna
Seega soovides pensionieas 2000 euro suurust sissetulekut, tuleks kogumisega alustada juba täna. Kogumisega alustamine on keeruline mitmel põhjusel, kusjuures peamised on – puuduvad teadmised, motivatsioon või distsipliin, mitte otseselt rahalised võimalused.
Heaks näiteks on III sammas, kuhu kogumiseks on riik andnud omalt poolt suure eelise 20% tulumaksusoodustuse näol. See tähendab, et tehes aasta jooksul sambasse sissemakseid, mis ei ületa 15% sinu aastasest brutotulust või kuni 6000 eurot, saab maksetelt 20% tuludeklaratsiooniga tagasi. Sisuliselt on tegemist garanteeritud 20% tootlusega, mida ei paku ükski teine finantsinstrument. Kahjuks koguvad III sambasse vaid ligi 20% tööealistest elanikest ning sinna paigutatakse vaid 3% oma palgast. Viimastel aastatel oleme kuulnud pensioni kolmanda samba populaarsuse kasvust, mis ongi tõsi. võrreldes aasta taguse ajaga on selle aasta esimese 11 kuuga kasvanud 3 samba lepingute arv ca 10%, ulatudes juba peaaegu 220 tuhandeni. Siiski puudutab see väikest osa inimesi… vaid umbes 20%….
Lihtne soovitus aasta lõppu: kui sa oled üks neist noortest, kes sooviks tulevikus 2000 euro suurust pensionit – või lihtsalt tulevikus suhtelist vaesust vältida – siis sul on kuni 27. detsembrini aega, et oma III pensionisammas täis panna. Alustamine algabki väikestest sammudest, kaks kõige olulisemalt tegevust ongi alustamine ise ja distsipliin. Täna tehtud sissemakse pealt saadud tulumaksutagastus on aga juba uue aasta esimestel kuudel võimenduseks kogumisel.
Kuna vabatahtlik kogumine ei tule inimeste jaoks lihtsalt, siis on loodud ka võimalus, mis suurendab pensionisäästu ning toimub inimese jaoks märkamatult. Nii saab tõsta lisaks tänasele 2% brutopalgast oma pensionimakset kas 4% või 6%-ni. Riigipoolne, 4% lisanduv osa seejuures ei muutu. Maksed arvestatakse brutopalgast ehk II sambasse minev summalt tulumaksu ei võeta.
Küll aga tuleb meeles hoida, et avalduse esitamise tähtaeg oli novembri lõpus. See tähendab, et esitades avalduse detsembris, rakendub uus maksemäär ülejärgmise aasta jaanuarist.
