Pensionifondi valik noortele on kohustulik, mistõttu tasub valida seda teadlikult
Noortel tuleb valida pensionifond ning juhul kui nad seda valikut teadlikult ei tee, määratakse see loosiga. Sellisel juhul avatakse automaatselt pensionikonto ning investeering suunatakse indeksfondi. Uuringud näitavad, et noorte teadlikkus pensioniga seonduvast on madal, sealhulgas teadlikkus sellest, et 18-aastaseks saamisel ja tööle asumisel muutub pensionifondiga liitumine kohustuslikuks.
Seda, kuivõrd madal on noorte teadlikkus pensionifond kohustuslikkusest näitavad Rahandusministeeriumi andmed, mille alusel esitas 2005–2007. aastal sündinud noortest vaid 56% teadlikult avalduse pensionifondiga liitumiseks. Ülejäänutele määrati pensionifond loosi kaudu. Seega valisid ainult ca üle pooled Eesti noortest pensionifondi teadlikult.
Põhjuseks võib olla see, et pensionifondidesse investeerimine tundub noortele kauge ja eelkõige tulevikuga seotud teema, mille olulisust teadvustatakse sageli alles elu hilisemas etapis. Tartu Ülikooli 2024. aastal läbiviidud Pensionitarkuse uuring näitas seda, et noored tunnevad end pensioniteemades ebakindlamalt. See võib muuta pensionifondi valiku nende jaoks keeruliseks. Tegelikult sarnaneb pensionifondi investeerimine näiteks üksikaktsiatesse või ETF-idesse investeerimisega. Peamine erinevus on, et pensionifonde haldavad kogenud eksperdid, kes teevad investeeringuid pikaajalise vaatega ning tulevikku suunatult.
Noortele on oluline keskkonna mõju ja võrdsed võimalused
Investeerimisel peavad noored oluliseks jätkusuutlikkuse aspekte. Rohetiiger viis 2025. aasta mais läbi uuringu 16-19 aastaste koolinoorte seas, et uurida noorte hoiakuid ja teadmisi investeerimise ning selle valdkonna jätkusuutlikkuse kohta. Uuringus selgus, et üle poole noortest oleksid nõus investeerima pikema perspektiiviga, kui nad teaksid, et sellel oleks positiivsem mõju keskkonnale ja võrdsetele võimalustele. Lisaks sellele tõid noored välja, et peale tootluse olulisuse, on neile tähtis keskkonnasõbralikkus, eetilised juhtimispõhimõtted ning kogukonda tagasipanustamine.
Käesoleva aasta septembris avaldatud Vanguardi uuringust selgus samuti, et noored investorid soosivad märgatavalt enam ESG poliitikaid, mis võib anda peegelduse nende isiklikest väärtustest ja eelistustest.
See näitab seda, et noored soovivad investeerida väärtuspõhiselt. Nende jaoks on küll oluline tootlus, kuid nad soovivad ka seda, et investeerides arvestatakse ka teiste aspektidega, mis mõjutavad meid ümbritsevat keskkonda ja ühiskonda. Sellest tulenevalt tasub pensionifondi valimisel tähelepanu pöörata nii investeeringute suunale kui ka põhimõtetele, millele fond tugineb.
Pensionifondi valik on noorele oluliseks finantsotsuseks
Pensioniteemadel räägitakse enamasti tootlusest ja tasudest, mis on olulised, kuid sageli jääb tähelepanuta investeeringute laiem mõju. Näiteks aspektid, kuidas, kuhu ning milliste põhimõtete kohaselt investeeritakse noorte pensioniraha või, millised ebaeetilised sektorid välistatakse. Pensionifondide kaudu on võimalik saada selge ülevaade oma pensionivara paiknemisest ja selle haldamise põhimõtetest, mis võimaldab hinnata, kas fondi tingimused on sobivad. Palju põnevat saab juurde lugeda Pensionikeskusest.
Noorena võib pension tunduda kauge ja abstraktne, kuid tulevikuperspektiivis on see oluline finantsotsus, millele tasub juba noores eas keskenduda. Kuigi noorte tähelepanu on tihti suunatud vältimatutele kohustustele, nagu õppelaenude tagasimaksmine ja eluasemekulude katmine, on investeerimisega alustamine varajases elueas strateegiliselt oluline. Ka väikesemahulised investeeringud võivad aja jooksul oluliselt suurendada individuaalset finantsilist vastupanuvõimet ja tulevikukindlust.
Kasu: liitintress ja meelerahu
- Liitintress – raha teenib tootlust ning teenitud tootlus hakkab omakorda uut tootlust kasvatama. Mida varem investeerimist alustada, seda kiiremini kasvab pensionivara.
- Aeg on suurim liitlane – varakult alustades ei ole hilisemas elus vaja teha nii suuri sissemakseid pensionifondi kasvatamiseks.
- Professionaalne haldus – see ei nõua suurt pingutust, kuna pensionifondi investeeringuid juhivad kogenud eksperdid pikaajalise perspektiiviga. Sisuliselt toimib see sarnaselt investeerimisele näiteks aktsiatesse, kuid ilma vajaduseta ise mastaapseid otsuseid langetada.
- Kohandatud riskitase – fondi riskitase kohandub vastavalt vanusele. Noorena sisaldab portfell rohkem aktsiaid, mis pakuvad kõrgemat tootlust, kuid kaasnevad ka suuremad riskid. Pensionieale lähenedes suureneb aga võlakirjade ja stabiilsemate varade osakaal, mis vähendab riski.
