Miks nelja silma printsiip päriselt loeb?

Internetipettused on viimaste aastate jooksul kujunenud ettevõtluses üheks täiendavaks riskiks. Nende mõju ulatub aga rahalisest kahjust kaugemale – see puudutab otseselt ettevõtte juhtimist, vastutust ja usaldusväärsust. COBALT Eesti advokaadibüroo partner ning majanduskuritegude valdkonna kaasjuht Lembit Tedder avab teemat.

Advokaadina puutun üha sagedamini kokku juhtumitega, kus pettuse ohvriks ei lange mitte hooletud töötajad või väiksemad ettevõtted, vaid suured, kogenud ja korraliku kontrollmehhanismiga ettevõtted ja nende juhid. Sageli ei piirdu pettuse tagajärjed üksnes rahalise kahjuga, vaid toovad kaasa ka mainekahju, sisekriisi ja küsimuse juhtide vastutusest.

Pettuste lai levik ei ole juhuslik – selle üheks peamiseks põhjuseks on inimfaktor. Petturid ründavad eeskätt inimesi. Inimesed on haavatavamad kui uhkete turvameetmete, sise-eeskirja ja kontrollmehhanismiga ettevõtted. Just seetõttu on internetipettused kasvuteel ka keskkondades, kus formaalselt näib, et kõik on õigesti tehtud.

Petturid teevad põhjaliku eeltöö

Advokaatide vaates on tänapäeval kõige laialdasemalt levinud pettused need, kus kelmid n-ö häkivad varalise kasu saamise eesmärgil sisse pooltevahelisse suhtlusse. Sedalaadi sekkumised ei piirdu enam vaid e-kirjadega. Üha sagedamini imbutakse suhtluskanalitesse, nagu WhatsApp, Zoom, Slack, Teams jms. Petturid imiteerivad juhatuse liikmeid, projektijuhte või koostööpartnereid, tekitavad sellega autoriteedi tunde ja rõhuvad kiireloomulisusele. Mida rohkem kanaleid ettevõte kasutab, seda keerulisem on pettust ära tunda. Nn IBAN-i swap’ide, kehvasti võltsitud dokumentide ja muude sarnaste ilmselgete pettuste aeg hakkab läbi saama – tehisaru ajastul näib kõik vägagi reaalne ja päris, isegi Zoomi ja Teamsi videokõnesid on järele tehtud.

Tavaliselt ei tegutse petturid kiirustades. Nad jälgivad suhtlust pikemat aega, õpivad tundma rolle, keelekasutust, maksetähtaegu ja harjumusi. Seejärel sekkuvad nad hetkel, kus esitatakse arve või lepitakse kokku kauba tarne. Nad võtavad suhtluse ühe poole teadmata üle ning suunavad muidu täiesti tavapärase arve uuele pangakontole või kauba tarne mujale kui selle tegelikule tellijale. Tagajärjed on hävitavad. Kelmide kätte on jõudnud ka tonnide viisi väärtuslikku kaupa, rääkimata miljonitest eurodest.

Laialt levinud on ka investeerimispettused. Inimesi meelitatakse „investeerima“ suuri summasid lubadustega saada erakordselt suurt tootlust, olgu selleks krüptovara, välisprojekt või eksklusiivne fond. Sageli algab kõik väikese summaga, millelt teenitakse väidetavat kasumit, et petetavas usaldust kasvatada.

Paraku on meie praktikas ette tulnud ka juhtumeid, kus juht ei kaota mitte ainult oma raha, vaid suunab petturite skeemi ka ettevõtte raha. Sellised olukorrad võivad ettevõtte halvata ning tuua juhile kaasa väga tõsised tsiviil- ja karistusõiguslikud tagajärjed. Kõige hullemal juhul võib see lõppeda juhi jaoks kuriteos süüdi mõistmise ning eraisiku pankrotiga. Olgugi et neist juhtumitest väga rääkida ei taheta, on ka Eestis neid omajagu.

Õppetunnid: kiire tegutsemine ja nelja silma printsiip

Inimfaktori tõttu ei ole võimalik pettuse ohvriks langemise riski kunagi täielikult maandada. Küsimus ei ole selles, kas pettus võib juhtuda, vaid selles, kui hästi on ettevõte selleks valmistunud ning kuidas end iga pettuse järel parendab.

Seetõttu on suuremates tehingutes ja uute partneritega suheldes äärmiselt oluline rakendada nelja silma printsiipi. See peab kehtima ööpäev ringi. Pelgalt sisekorrast ei piisa – inimesed ei pruugi reegleid järgida või neid pingelises olukorras meenutada.

Teiseks on kriitilise tähtsusega pärast pettuse avastamist kiiresti tegutseda. Iga tund loeb, sest raha ja kaup liiguvad kiiresti edasi. Ära pelga või varja, vaid anna sellest kohe teada pankadele ja vahendajatele, kes võiksid tehingu, makse või tarne peatada. Advokaadina soovitan mõistagi kohe kaasata ka advokaadi. Iga juhtum on erinev ning seetõttu erineb ka võimalik lähenemisnurk. Kogenud advokaat oskab klienti üllatuslikus olukorras juhendada ja tuge pakkuda. Kindlustuse korral on hädavajalik edastada ka kindlustusandjale kiiresti täpne info.

Kusjuures just nn D&O (ingl directors & officers) kindlustuse kohta võiks siinse loo lugemise järel iga ettevõtte omanik ja juht minna uurima. Eestis seda laialt ei pakuta, kuid välisvahendajate kaudu on see täiesti saadaval ka meil. Kindlustuse hankimine ei ole mitte märk usaldamatusest juhtide vastu, vaid realistlik riskijuhtimise meede ajal, kus üks inimlik eksimus võib kaasa tuua rängad tagajärjed. Ettevõtte jaoks võib hea kindlustus pakkuda olukorrale kiiret ja efektiivset rahalist leevendust.

See siiski ei tähenda, et kindlustus on ainuvõimas ning kohtutele ja riiklikele järelevalveasutustele kohta pole. Vastupidi, nende roll on pettustevastases võitluses väga oluline. Internetipettused on paraku uus normaalsus. Teadlikkus, distsipliin ja kiire reageerimine ei välista pettusi, kuid võivad määrata selle, kas ettevõte jääb ellu või on sunnitud tegevuse lõpetama.