Strateegi veerg juuni 2026

Mai oli finantsturgudel vastuoluline kuu: ühelt poolt jõudsid aktsiaturud uutele kõrgustele, kuid samal ajal püsisid investorite fookuses geopoliitilised riskid ja energiahindade volatiilsus. Turud liikusid optimistliku kasumipildi ja makroriskide pingeväljas. Möödunud aastaga võrreldes ulatus USA ettevõtete kasumikasv 30%-ni, ületades selgelt analüütikute ja investorite ootusi.

Mais elasime finantsturgudel üle Lähis-Ida konfliktist tingitud naftašoki, nägime tehisintellekti investeeringute kainestavat diferentseerumist ning olime tunnistajaks Aasia turgude ajaloolistele rekorditele. Börsidel valitses klassikaline reegel „osta kuulujutte, müü uudiseid“, mida vürtsitasid geopoliitilised diplomaatiahüpped ja kangekaelne inflatsioon.

Aktsiaturgude liikumise põhjal oli mai muretult helge. Investorid olid väsinud Iraani sündmustest, kallist naftahinnast ja geopoliitilistest pingetest ning lasid end lummata tehnoloogiaaktsiate võidukäigust. Wall Streetil ronisid indeksid järjekindlalt kõrgemale, toetudes tugevale kasumite hooajale. USA ettevõtted ei lihtsalt täitnud ootusi – nad purustasid need. Kasumid kasvasid aastaga ligikaudu 30% ning üle 80% ettevõtetest ületas analüütikute prognoose. See ei olnud üksikute superstaaride show – kasv oli laiapõhjaline, kuigi kõige eredamalt säras tehnoloogiasektor.

Eriti paistis silma tehisintellekti laine, mis muutus turu keskseks narratiiviks. Kapital voolas ettevõtetesse, kes lubasid kujundada järgmise majandustsükli. Samas on investorite fookus muutunud. Enam ei piisa sellest, kui ettevõte lubab investeerida miljardeid dollareid tehisintellekti valdkonda, vaid nõutakse ka kasumlikkuse paranemist. Alphabeti aktsia lendas raketina tänu pilveteenuste ja tehisintellekti tugevatele tuludele, samal ajal kui Meta sai karistada, sest gigantsetele tehisintellekti kuludele pole veel järgnenud tulude kasv.

Mai säravaim täht oli vaieldamatult Aasia. Lootused, et USA ja Iraani suhted leevenevad, süstisid turgudele tohutult optimismi. Lõuna-Korea KOSPI indeks tegi ajalugu: kallines viimase kahe kuuga üle 50% ja purustas esmakordselt 7000 punkti piiri. Ka Jaapani Nikkei nautis võimsat rallit, kuigi kohaliku aktsiaturu kohal hõljub endiselt jeeni nõrkuse vari, mida sealse keskpanga miljardilised tugiostud vaevu vaos suudavad hoida.

Makropilt

Mai kujunes makroökonoomiliselt maailmamajanduses murdepunktiks, sest viimase poole aasta jooksul turgudel valitsenud optimism intressimäärade kiirest langetamisest põrkas kokku karmide reaalmajanduse andmetega. Kuu peamised märksõnad olid visalt püsiv inflatsioon ning süvenev majanduslik lõhe tehnoloogiakesksete riikide ja stagneeruva Euroopa vahel.

Maailma majandusfoorumi (WEF) värske raport kinnitas seda, mida turud mais kõige rohkem kartsid: Lähis-Ida konfliktist ja Hormuzi väina sulgemisest tingitud tarneahelate häired jõudsid tarbijahindadesse. Eurostati kiirhinnangu järgi tõusis euroala aastane inflatsioon aprilli 3%-lt mais 3,2%-ni. Kuigi USA suutis oma naftasõltumatusele otsest energiahinna negatiivset mõju paremini pehmendada, püsis baasinflatsioon ka seal mais oodatust kõrgemal tasemel, mida toetasid kasvav sisenõudlus ja stimuleerivad fiskaalmeetmed.

Inflatsioonisurve sundis keskpanku võtma mais märksa karmima positsiooni, muutes investorite ootusi kapitaalselt. Mai lõpus hindasid finantsturud Föderaalreservi intressikärbete tõenäosuse sisuliselt nulli, hakates panustama hoopis uuele tõusule aasta lõpus. Erinevalt USA keskpangast valmistub Euroopa Keskpank juba juunis-juulis intresse tõstma hoolimata asjaolust, et Euroopa reaalmajanduse kasv on äärmiselt habras.

2026. aasta globaalseks majanduskasvuks prognoositakse 3,2%, kuid see peidab endas tohutuid regionaalseid erinevusi. Värskemate uuringute tulemused näitavad, et globaalne majandus püsib elujõuline peamiselt tänu massiivsetele investeeringutele tehisintellekti ja selle taristusse. Ilma riistvara, andmekeskuste ja pooljuhtide buumita seisaks maailm silmitsi klassikalise stagflatsiooniga. Erinevalt USA-st taandus Euroopa majandus mais stagnatsiooni piirile, sest suuri investeeringuid tehakse väga vähe.

USA suurim mure on asjaolu, et kõrgete intressimäärade keskkonnas on võla teenindamise kulud muutunud riigieelarve suurimaks koormaks. See piirab valitsuse võimekust majandust fiskaalselt stimuleerida ning hoiab võlakirjade tootlused kõrgel, mis omakorda pärsib pikaajalisi erainvesteeringuid.

Aktsiaturud

Investorite jaoks pakkusid mais parimat tootlust Lõuna-Korea, Taiwani ja Jaapani aktsiaturud, mis kasvasid eurodes mõõdetuna vastavalt 26,8%, 16,6% ja 10,6%.

Kui USA ja Euroopa tehnoloogiasektoris vaieldi mais selle üle, millal tehisintellekt lõpuks kasumit hakkab tootma, siis Aasias sellist küsimust ei tekkinud. Lõuna-Korea ja Taiwan toodavad kiireid mälukiipe ja pooljuhte, milleta ei saa eksisteerida ükski tehisintellekt maailmas. Mootoriteks olid SK Hynix ja Samsung, mis on mõlemad nüüdseks üle triljoni dollari turuväärtusega ettevõtted ning moodustavad kahekesi üle poole kohalikust börsiindeksist. Jaapanis on peaminister Sanae Takaichi juhtimisel jätkuv fiskaalne toetus ja aktsionäridele suunatud reformid teinud Jaapani ettevõtted välisinvestoritele atraktiivseks, sest sealsed firmad ostavad tagasi enda aktsiaid ja suurendavad dividende.

Kõige enam kukkusid mais Brasiilia ja Türgi börsid, mis langesid kuuga eurodes mõõdetuna vastavalt 8,2% ja 6%. Brasiilia aktsiaturg oli surve all, sest investorite usaldus valitsuse rahandusliku distsipliini vastu on hakanud vähenema. Investorid on üha murelikumad, kuna valitsuse kulutused ületavad maksutulusid ning riigivõlg võib muutuda kontrollimatuks. Oktoobris toimuvad Brasiilias presidendivalimised, kus valitsev president Luiz Inácio Lula da Silva taotleb neljandat ametiaega, mis on inimesed muutnud ettevaatlikuks võimalike radikaalsete muudatuste suhtes. Türgi börsi tabas mais ootamatu volatiilsuslaine pärast vastuolulist kohtuotsust, mis puudutas opositsiooniliidreid, mis tekitas investorites hirmu uue poliitilise kriisi ees.

Eurostoxx 600 indeks kasvas mais 2,4%. Samal ajal tõusis S&P 500 indeks möödunud kuul eurodes mõõdetuna 5,8% ning Nasdaq100 kasvas 8,9%. Väga hästi läks USA ja Euroopa tehnoloogiasektoril ning Euroopa pankadel, samal ajal kui suurimad kaotajad olid energia- ja kommunaalteenuste firmad.

Tallinna börs on ettevõtete korralikest dividendidest hoolimata kroonilises investorite huvi puuduses. Nii kujunes ka Liveni aktsiate börsile tulek pettumuseks ning enamik kohalikke investoreid piiluvad endiselt rohkem võlakirjade poole.

Võlakirjad

USA võlakirjaturul kujunes mai tõeliseks närvide mänguks, kus investorid pidid oma ootused Föderaalreservi intressipoliitika suhtes kapitaalselt ümber hindama. Kuu keskel tabas võlakirjaturgu tugev müügilaine, mis lükkas võlakirjade hinnad alla ja tootlused kõrgemale. Müügilaine taga olid USA tööstusraportid, mille hinnakomponendid näitasid tootmissisendite hindade kasvu.

USA kahe aasta pikkuse riigivõlakirja tootlus tõusis kuuga 3,87%-lt 4,02%-le. USA 10 aasta kestusega riigivõlakirja tootlus kuuga ei muutunud, lõpetades mai 4,43% tasemel. USA 30 aasta pikkuse võlakirja tootlus oli kuu lõpus 4,95%, kasvades kuuga 4 baaspunkti.

Energiahindade korrektsioon ja lootus, et Iraani-USA konfliktis jõutakse kokkuleppele, tõid Euroopas mais võlakirjade tootlused mõnevõrra allapoole, kuid kasvav inflatsioonisurve ning keskpankade poliitika võib pildi siin lähikuudel taas ümber kujundada.

Saksamaa kahe aasta pikkuse riigivõlakirja tootlus liikus aprilli lõpu 2,64% tasemelt mai lõpuks 2,6% juurde. Saksamaa 10 aasta kestusega riigivõlakirja tootlus langes kuuga 3,11% juurest 2,96% tasemele. Prantsusmaa kahe aasta pikkuse riigivõlakirja tootlus langes kuuga 2,79% juurest 2,75% juurde. Prantsusmaa 10 aasta kestusega riigivõlakirja tootlus liikus kuuga 3,7% juurest 3,58% tasemele.

USA investeerimisjärguta ettevõtete võlakirjade keskmine tootlus lunastumiseni liikus aprilli lõpu 7,13% tasemelt mai lõpuks 7,15% juurde. Sarnaste Euroopa võlakirjade tootlus langes kuuga 5,8% juurest 5,3% tasemele. Investeerimisjärguta ettevõtete võlakirjade spread’id püsisid mais ajalooliselt madalatel tasemetel, peegeldades investorite kasvavat riskinälga.

Toorained ja valuutad

Tooraine- ja valuutaturud liikusid mais dünaamilises rütmis, mille peataktideks olid Lähis-Ida konflikt ja selle ümber keerlev diplomaatiline vägikaikavedu. Kui kuu alguses hoidis turge pinges hirm Hormuzi väina kaudu naftatarne katkemise ees, siis kuu lõpu poole tõi lootus USA ja Iraani leppe osas kaasa järsud suunamuutused. Kuuga langes nafta hind pisut alla viiendiku, samal ajal kui maagaasi hind tegi samas suurusjärgus tõusu.

Kuld jätkas märtsis alanud korrektsiooni ja konsolideerumisfaasi ning lõpetas ka mai miinuses. Geopoliitiliste pingete ajutine jahenemine vähendas nõudlust kulla kui turvasadama järele. Sellest hoolimata püsib kuld tänavu kindlalt plusspoolel, leides tugeva ostuhuvi 200 päeva libiseva keskmise juures (veidi üle 4400 dollari untsist). Hõbe tegi mais vastupidise liikumise ja murdis tehniliselt ülespoole, kuna investorid avastasid taas selle tööstusliku väärtuse.

Põllumajanduse toorainete hinnad langesid mais keskmiselt 3,5% tänu headele saagiprognoosidele ning maisi ja sojaubade varude stabiilsusele. Samal ajal kasvasid väetiste hinnad 14%, mille mõjul võivad lähikuudel taas hakata tootjahinnad kerkima.

Valuutaturul oli mai märksõnaks dollari kerge nõrgenemine ja kapitali järkjärguline voolamine teistesse valuutadesse hoolimata sellest, et USA majandusnäitajad püsivad tugevad. Investorid hakkasid taas muretsema USA hiiglasliku eelarvedefitsiidi pärast, mida turg on pikalt alahinnanud. Jaapani jeen tugevnes dollari vastu, kuna turg ootab Jaapani keskpangalt suvel uusi intressitõuse, samal ajal kui Föderaalreserv hoiab intressimäärasid paigal. Hiina jüaan leidis mais huvitavat tähelepanu, kui Saksamaa suurpangad sisenesid aktiivselt Hiina turule, väljastades rekordmahus jüaanides nomineeritud võlakirju, mille välisinvestorid märkisid kiiresti üle.

Kuu graafik

Finantsturgude väljavaade

Viimased kuud on finantsturgudel pakkunud nii põnevust kui ka vajadust taktikalise paindlikkuse järele. Majanduskeskkond on liikumas uude faasi, kus keskpankade poliitika, inflatsiooni taltumine ja tehnoloogiline innovatsioon joonistavad ümber seniseid investeerimismaastikke.

Mai 2026 kinnitas, et turud suudavad kasvada isegi keerulises keskkonnas. Tugevad ettevõtete tulemused ja tehnoloogiline innovatsioon vedasid aktsiaturge ülespoole, kuid geopoliitika ja energiahinnad hoiavad riske kõrgel. Investorite jaoks tähendab see distsiplineeritud lähenemist ja valmisolekut kiireteks muutusteks.

Möödunud kuul olid investorite pilgud naelutatud kosmosesse ja tehisintellekti. Juunis ei ole asjad ilmselt teistmoodi. Tulekul on SpaceX aktsiate IPO, mille taga on Elon Musk ja tema lubadus muuta kosmos meie igapäevaseks taristuks. Kui SpaceX esindab usku inimkonna laienemisele kosmosesse, siis Anthropic esindab investorite usku tehisintellekti majanduslikku revolutsiooni. Ilmselt ei lähe kaua aega, kui näeme ka Anthropicu saabumist triljonifirmana börsi imelisse maailma.

Kõrgete intressimäärade keskkonnas on eelisseisundis tugeva bilansi ja stabiilse rahavooga ettevõtted, mis pakuvad kaitset ka majanduse võimaliku jahenemise eest. Tehisintellekt jääb pikaajaliseks megatrendiks, kuid lühiajalises vaates on ootused kruvitud väga kõrgeks. Eelistame ettevõtteid, mis suudavad investeeringud tehisintellekti juba praegu reaalseks käibekasvuks konverteerida.

Lühiajaline uudisvoog võib tekitada liigseid emotsioone, kuid parim investeerimisedu saavutatakse distsipliini hoidmisega. Hea portfell on üles ehitatud investori pikaajalisi eesmärke silmas pidades ning praegune turukeskkond toetab hästi hajutatud investeeringutega jätkamist.

Artikli autor Tarmo Tanilas on Swedbanki privaatpanganduse strateeg.

Käesolevat teavet ei tohiks käsitleda investeerimissoovituse või -nõustamisena ega kutsena osta või müüa väärtpabereid või teha muid tehinguid. Investeeringu väärtus võib ajas nii kasvada kui ka kahaneda. Mineviku tootlus ei viita sarnasele tootlusele tulevikus. Välisvaluutas denomineeritud väärtpabereid mõjutab valuutakursside muutmise risk, mis võib vastavate väärtpaberite väärtust nii kasvatada kui ka kahandada.