Strateegi veerg november 2026

Oktoober kujunes finantsturgudel viinakuule omaselt heitlikuks. Kui viimased kaks aastat on investorite tähelepanu keskmes olnud tehisintellekt ja tehnoloogiasektor, siis oktoobris toimus märgatav meeleolu muutus. Oktoober jääb meelde kuuna, mil investorid hakkasid esimest korda tõsisemalt küsima mitte seda, kes võidab tehisintellekti revolutsiooni, vaid kes selle lõpuks kõik kinni maksab?

Sellest tulenevalt sattusid surve alla mitmed tehnoloogiasektoriga seotud aktsiad ning maailma aktsiaturgude tootlused liikusid valdavalt negatiivsel territooriumil. Kuu keskseks teemaks kujunes investorite rotatsioon kasvusektoritest traditsioonilisemate tegevusalade poole. Paremini pidasid vastu finants-, energia- ja tööstusettevõtted, samas kui tehnoloogiasektori osakaaluga turud jäid surve alla.

Oktoober tuletas investoritele meelde, et isegi väga tugevad investeerimistrendid ei liigu sirgjooneliselt. See rõhutab hajutamise olulisust ning kinnitab, et muutlikes turutingimustes võivad tugevaimad tootlused tulla sektoritest, mis veel mõni kuu varem investorite huviorbiidist väljapoole jäid.

Kui oktoobrit meenutatakse aasta lõpus aktsiaturgudel tehnoloogiasektori aktsiate korrektsiooni ja nafta hinnatõusu tõttu, siis krüptoturgudel läheb kuu ajalukku ajana, mil Binance’ilt varastati ligi 6,3 miljardi dollari väärtuses krüptovarasid, mis ületas senise suurima krüptovarguse enam kui neljakordselt.

Esialgsete uurimistulemuste kohaselt kasutati rünnakus ära ligipääsu ettevõtte sisemisele rahakoti allkirjastamissüsteemile. Hilisemates raportites seostati rünnakut Põhja-Koreaga seotud häkkerirühmitusega TraderTraitor.

Makropilt

Oktoobri majandusstatistika kinnitas, et USA majandus jätkas tugevat kasvu ka kõrgete intressimäärade keskkonnas. Majandusaktiivsus püsis laiapõhjaliselt tugev ning ettevõtete ja tarbijate käitumine ei viidanud majanduse kasvutempo aeglustumisele. USA sisemajanduse kogutoodang kasvas möödunud kvartaliga võrreldes 0,8%. Kasvu toetasid tugev eratarbimine, vastupidav teenindussektor ning ettevõtete investeeringud tehnoloogiasse ja andmekeskustesse. Uute töökohtade loomine oli varasemate kvartalitega võrreldes tagasihoidlikum, kuid tööturu üldpilt püsib veel tugevana, mis võimaldab tarbijatel jätkata kulutamist ning toetab majanduskasvu.

USA keskpank jättis oktoobrikuisel istungil intressimäärad muutmata. Rahapoliitika kujundajad rõhutasid, et inflatsioon on küll viimaste aastate tippudest alanenud, kuid hinnasurve täielikku taandumist ei saa veel enesestmõistetavaks pidada. Investoritel tuleb arvestada, et inflatsioon võib kõrgete energiahindade tõttu alaneda oodatust aeglasemalt ning keskpangad võivad seetõttu säilitada ettevaatliku hoiaku kauem, kui finantsturud veel aasta alguses eeldasid.

Euroala majandus jätkas kolmandas kvartalis tagasihoidlikku, kuid positiivset kasvu. Hoolimata geopoliitilistest pingetest, kõrgematest energiahindadest ja jätkuvalt nõrgast tööstussektorist suutis euroala vältida majandusaktiivsuse halvenemist.

Kolmanda kvartali esialgsete hinnangute kohaselt kasvas euroala sisemajanduse koguprodukt kvartaliga 0,4%. Kasvu vedasid teenindussektor ja tarbimine, samas kui töötleval tööstusel on endiselt keerulised ajad.

Oktoobri istungil otsustas Euroopa Keskpank jätta baasintressimäärad muutmata, jätkates äraootavat lähenemist olukorras, kus inflatsioonitempo on küll viimaste aastate tippudest pidurdunud, kuid hinnasurve täielik taandumine ei ole veel selget kinnitust saanud.

Investorite tähelepanu koondus eelkõige keskpanga sõnumitele tuleviku kohta. Kuigi turuosalised loodavad jätkuvalt rahapoliitika järkjärgulist lõdvendamist, rõhutas keskpank vajadust lähtuda otsuste tegemisel saabuvatest majandusandmetest. Eelkõige jälgitakse tähelepanelikult alusinflatsiooni arengut, palgakasvu dünaamikat ning energiahindade mõju inflatsiooniväljavaatele. Iraani konflikti jätkudes ei saa välistada intresside tõusu juba selle aasta lõpus.

Oktoobris jätkus Hiina majanduse mõõdukas taastumine, kuid selle kasvutempo jäi endiselt allapoole taset, mida riigi juhtkond sooviks pikaajalise majandusarengu tagamiseks näha. Kuigi tööstustoodang, eksport ja infrastruktuuriinvesteeringud näitasid stabiliseerumise märke, jätkusid kinnisvarasektori probleemid ning nõrk tarbijanõudlus piiras majanduskasvu tempot.

Oktoobris säilitas Hiina Keskpank majandust toetava rahapoliitilise hoiaku. Intressimäärad püsisid madalal tasemel ning turuosalised eeldavad, et vajadusel ollakse valmis rakendama täiendavaid meetmeid krediidikasvu toetamiseks. Hiina poliitikakujundajate peamine prioriteet on tagada piisav likviidsus finantssüsteemis ning toetada erasektori investeerimisaktiivsust. Erinevalt Ameerika Ühendriikidest ja euroalast on Hiinas põhiriskiks mitte inflatsioon, vaid nõrk sisenõudlus ja aeglustuv hinnakasv.

Aktsiaturud

Investorite jaoks pakkus oktoobris parimat tootlust Šveitsi aktsiaturg, mis kasvas eurodes mõõdetuna 10,6% ning kinnistas keerulisemas turuolukorras oma rolli investorite turvasadamana. Šveitsile järgnesid Norra ja Taani aktsiaturud, mille tootlus oli vastavalt 9,8% ja 8,3%.

Kui 2025. aastal kerkis küsimus, kes võidab tehisintellekti võidujooksu, siis 2026. aasta oktoobris uurisid investorid esimest korda tõsiselt, kas selle võidujooksu hind pole mitte liiga kõrge?

Oktoobrit iseloomustas investorite liikumine eemale tehisintellekti ja tehnoloogiaga seotud ettevõtetest. Suure tehnoloogiakaaluga turud nagu Lõuna-Korea ja Taiwan kannatasid, samas kui traditsioonilisemate sektorite, sealhulgas pankade, tööstuse ja energiaga seotud turud pidasid paremini vastu. Austria turg kuulub just viimasesse gruppi.

Taani tõusu taga olid peamiselt kvaliteetsed tervishoiu- ja tööstusettevõtted ning Norrat toetasid kallid energiahinnad.

Kõige enam kukkus oktoobris Brasiilia börs, mis langes kuuga eurodes mõõdetuna 12,8%. Brasiilia aktsiate järsk langus oli seotud presidendivalimiste ootamatu lõpptulemusega, kus selge favoriit Flavio Bolsonaro lõpuks siiski ootamatult kaotas ning põgenes seejärel poliitilise tagakiusamise hirmus USA-sse. Oktoober oli niigi keeruline aeg arenevate turgude aktsiatele ning investorid hakkasid kartma, et Brasiilia uus valitsus võib suurendada avalikke kulutusi ja eelarvepuudujääki, mis omakorda paneks aluse riigivõla kasvule.

Eurostoxx 600 indeks tõusis oktoobris 1,9%. Samal ajal kasvas S&P500 indeks möödunud kuul eurodes mõõdetuna 1,8% ning Nasdaq 100 langes 5,1%. Väga hästi läks USA ja Euroopa tervishoiusektoril, samal ajal kui suurimad kaotajad olid USA tehnoloogiasektori ning Euroopa kinnisvarafirmade aktsiad.

Võlakirjad

Oktoober kujunes investeerimisjärgu ettevõtete võlakirjaturul volatiilseks. Ühelt poolt toetasid turgu ettevõtete jätkuvalt tugev finantsseis, mõõdukas maksejõuetuse risk ning atraktiivseks muutunud tootlustasemed. Teisalt suurendasid investorite ettevaatlikkust geopoliitilised pinged Lähis-Idas, kõrgemad energiahinnad, poliitiline ebakindlus Euroopas ning mure globaalse majanduskasvu väljavaadete pärast.

USA kahe aasta pikkuse riigivõlakirja tootlus langes kuuga 4,9%-lt 4,59%-le. USA kümne aasta kestusega riigivõlakirja tootlus kukkus kuuga 37 baaspunkti, lõpetades oktoobri  4,93% tasemel. USA 30 aasta pikkuse võlakirja tootlus langes kuuga 30 baaspunkti, liikudes 5,3% tasemele.

Saksamaa kahe aasta pikkuse riigivõlakirja tootlus liikus septembri lõpu 3,0% tasemelt oktoobri lõpuks 3,04% juurde. Saksamaa kümne aasta kestusega riigivõlakirja tootlus langes kuuga 3,44% juurest 3,32% tasemele. Prantsusmaa kahe aasta pikkuse riigivõlakirja tootlus alanes kuuga 3,68% juurest 3,64% tasemele. Prantsusmaa kümne aasta kestusega riigivõlakirja tootlus liikus kuuga 4,89% juurest 4,97% tasemele.

Kuu jooksul laienesid nii Euroopa kui ka USA investeerimisjärgu ettevõtete võlakirjade krediidiriski marginaalid. Investorid nõudsid suuremat kompensatsiooni võimalike krediidiriskide eest, mis avaldas survet võlakirjade hindadele.

Vaatamata riskipreemiate mõningasele suurenemisele jäid ettevõtete fundamentaalnäitajad valdavalt tugevaks. Kasumlikkus püsis paljudes sektorites heal tasemel ning investeerimisjärgu emitentide bilansid olid tugevad. Seetõttu tulenes turu nõrkus pigem intressimäärade ja riskisentimendi muutustest kui krediidikvaliteedi halvenemisest.

Euroopa turul mõjutasid meeleolu täiendavalt Prantsusmaa eelarve- ja poliitilised riskid, mis tõid kaasa suurema volatiilsuse nii riigivõlakirja- kui ka ettevõtete võlakirjaturul. Samal ajal jätkus aktiivne uute võlakirjade emissioonide laine, mis suurendas investorite valikuvõimalusi, kuid avaldas lühiajaliselt survet olemasolevate võlakirjade hinnatasemetele.

Positiivse poole pealt muutusid investeerimisjärgu ettevõtete võlakirjade tootlused investorite jaoks järjest atraktiivsemaks. Pärast viimaste kuude intressimäärade tõusu pakuvad kvaliteetsed ettevõtete võlakirjad taas ajalooliselt konkurentsivõimelist jooksvat tootlust, säilitades samal ajal oluliselt madalama krediidiriski võrreldes madalama reitinguga ettevõtete võlakirjadega.

USA investeerimisjärguta ettevõtete võlakirjade keskmine tootlus lunastumiseni liikus septembri lõpu 8,16% tasemelt oktoobri lõpuks 8,07% juurde. Sarnaste Euroopa võlakirjade tootlus kasvas kuuga 33 baaspunkti, jõudes septembri lõpuks 6,86% tasemele.

Oktoober kujunes investeerimisjärguta võlakirjade turul närviliseks kuuks. Riskivalmiduse vähenemine finantsturgudel, geopoliitiliste pingete kasv ning investorite suurenenud ettevaatlikkus viisid krediidimarginaalid laiemaks ja avaldasid survet võlakirjade hindadele.

Võrreldes investeerimisjärgu ettevõtete võlakirjadega reageerisid kõrge tootlusega võlakirjad muutunud turukeskkonnale tundlikumalt. Krediidimarginaalid laienesid nii Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides ning kõige rohkem said kannatada madalama krediidikvaliteediga emitendid, eriti CCC-reitinguga ettevõtted. Investorid nõudsid kõrgemat riskipreemiat olukorras, kus energiahinnad tõusid, intressimäärade väljavaade püsis ebakindel ning majanduskasvu kestlikkuse suhtes tekkis rohkem küsimusi.

Arenevate turgude võlakirjades oli surve veelgi tugevam. Kõrgemad globaalsed intressimäärad ja kapitali liikumine turvalisematesse varadesse vähendasid investorite huvi riskantsemate krediiditurgude vastu. See tõi kaasa investeerimisjärguta võlakirjade laiemad krediidimarginaalid ja nõrgema hinnadünaamika.

Toorained ja valuutad

Oktoobris kujunes tooraineturgudel kõige tugevamaks sektoriks energia, samas kui metallid ja suurem osa põllumajandustoormetest lõpetasid kuu languses. Naftaturg oli kuu suurim võitja. Brenti toornafta hind tõusis oktoobris viiendiku võrra, lõpetades kuu 118 USA dollari juures barreli kohta. Hinnatõusu vedasid jätkuvad pinged Lähis-Idas, mured võimalike tarnehäirete pärast Hormuzi väinas ning ebakindlus piirkonna naftaekspordi väljavaadete suhtes. Ka WTI nafta kallines kuuga märkimisväärselt, tehes energiasektorist ülekaalukalt parima tootlusega toorainete segmendi.

Euroopas tõusid maagaasi hinnad märgatavalt, kuna investorid hindasid ümber energiavarustuse riske ning valmistusid talveperioodiks. Seevastu Ameerika Ühendriikides avaldasid hindadele survet piisavad laovarud ja pehmemad ilmastikuolud.

Metalliturud olid oktoobris surve all. Väärismetallide hinnad langesid, kuna investorid vähendasid riskipositsioone ning osa kapitalist suundus tagasi võlakirjaturule. Ka tööstusmetallide sektor näitas nõrkust, peegeldades muret globaalse majanduskasvu tempo ja tööstusnõudluse väljavaadete pärast. Vase hinnale avaldas survet varude kasv rahvusvahelistes laokeskustes.

Põllumajandustoormed olid oktoobris üks nõrgemaid tooraineklasse. Kui energiahinnad tõusid geopoliitiliste pingete tõttu järsult, siis põllumajandussektorit mõjutasid peamiselt fundamentaalsed tegurid: hea saagikus, piisav pakkumine ja spekulatiivsete positsioonide vähendamine. Mitmed Brasiiliaga seotud põllumajandustoormed nagu kohv, puuvill ja sojaubade hinnad said mõjutatud Brasiilia reaali nõrgenemisest, mis suurendas tootjate motivatsiooni eksportida ja hoidis hinnad surve all.

Lähikuude tooraineturgude väljavaadet kujundavad geopoliitilised arengud, energiatarnete olukord ning globaalne majanduskasvu tempo.

Oktoobris domineerisid valuutaturgudel investorite riskikartlikkus ning suurenenud nõudlus turvaliste varade järele. Lähis-Ida pingete süvenemine, tehnoloogiasektori nõrkus ning kasvav ebakindlus globaalse majanduskasvu väljavaadete suhtes suunasid investoreid eelistama traditsioonilisi turvavaluutasid.

Kuu üheks tugevamaks valuutaks kujunes Šveitsi frank, mida investorid keerulistel aegadel alati on armastanud. Ka Jaapani jeen käitus tugevalt. Investorid vähendasid riskantsematesse varadesse paigutatud kapitali ning otsisid suuremat kaitset võimalike turukõikumiste vastu. USA dollari kurss kuuga palju ei muutunud ning ta liikus euro suhtes võrdlemisi kitsas vahemikus. Kuigi euroala majandusnäitajad püsisid oodatust tugevamad, hoidsid turuosalisi ettevaatlikuna piirkonna poliitilised riskid ning mure majanduskasvu kestlikkuse pärast.

Arenevate turgude valuutad olid tugeva surve all. Riskikartlikkuse kasv tõi kaasa kapitali väljavoolu mitmelt arenevalt turult ning nõrgendas eelkõige neid valuutasid, mille riigid sõltuvad suurel määral välisrahastusest või tooraineekspordist. Märkimisväärset volatiilsust näitas Brasiilia reaal, mida mõjutasid nii poliitilised arengud kui ka investorite riskisentimendi halvenemine.

Kuu graafik

Finantsturgude väljavaade

USA vahevalimised kujunesid oodatust märksa suuremaks võiduks demokraatidele, kes saavutasid enamuse nii Senatis kui ka Esindajatekojas, võttes kontrolli mõlema kongressikoja üle. Tegemist on selge tagasilöögiga president Donald Trumpi administratsioonile ja vabariiklaste senisele poliitilisele agendale. Senatis kasvatasid demokraadid oma kohtade arvu mitme üllatusliku võiduga traditsiooniliselt vabariiklikes osariikides, sealhulgas Texases, Kansases, Ohios, Põhja-Carolinas ja Lõuna-Carolinas. Ka Esindajatekojas ületas demokraatide edu enamiku küsitluste ja prognooside ootusi.

Kuidas võivad finantsturud sellele reageerida?

Väiksem tõenäosus ulatuslikeks maksukärbeteks

Üks olulisemaid turumõjusid on asjaolu, et vabariiklaste võimalused viia läbi täiendavaid ettevõtete maksukärpeid või muid suuri fiskaalseid algatusi on nüüd oluliselt piiratumad. Tõenäolisemaks muutub poliitiline tasakaal, kus suuremad seadusemuudatused vajavad mõlema erakonna toetust. Ajalooliselt on finantsturud sellist olukorda sageli positiivselt hinnanud, sest see vähendab ettearvamatute poliitiliste otsuste riski.

Eelarvedefitsiidi kasv võib aeglustuda

Kui kongress piirab administratsiooni võimalusi uusi kuluprogramme või maksusoodustusi ellu viia, võib see pikemas perspektiivis vähendada survet USA eelarvedefitsiidile. See võiks mõjuda soodsalt USA riigivõlakirjade tootlustele ning vähendada pikaajalisi inflatsiooniootusi.

Tehnoloogia- ja taastuvenergiasektor võivad võita

Demokraatide tugevam mõju Kongressis võib suurendada toetust puhta energia, infrastruktuuri ja tehnoloogiliste investeeringute suunal. See võib parandada väljavaateid taastuvenergia, elektrifitseerimise ja energiatõhususega seotud ettevõtetele. Samas võivad fossiilkütuste sektor ja traditsiooniline energiatööstus näha suuremat regulatiivset ebakindlust. Tehisintellekti sektor saab tõenäoliselt rangema seadusandliku raamistiku, mis võib sektori kasvutempot mõnevõrra pidurdada, tehes samas mängureeglid kõigile senisest selgemaks.

Kaubanduspoliitika võib muutuda etteaimatavamaks

Investorid jälgivad tähelepanelikult, kas Kongress suudab piirata administratsiooni agressiivsemaid kaubandusmeetmeid. Kui tariifide tõstmine või uued kaubanduskonfliktid muutuvad vähem tõenäoliseks, võiks see toetada globaalset majanduskasvu ning tsüklilisi aktsiaid.

Mida näitab ajalugu?

Ajalooliselt on USA aktsiaturud pärast vahevalimisi sageli hästi esinenud sõltumata sellest, milline erakond võidab. Peamine põhjus on poliitilise ebakindluse vähenemine pärast valimisi. Kui investorid saavad selgema pildi tulevasest poliitilisest keskkonnast, langeb riskipreemia ning fookus liigub taas ettevõtete kasumitele, intressimääradele ja majanduskasvule.

Artikli autor Tarmo Tanilas on Swedbanki privaatpanganduse strateeg.

Käesolevat teavet ei tohiks käsitleda investeerimissoovituse või -nõustamisena ega kutsena osta või müüa väärtpabereid või teha muid tehinguid. Investeeringu väärtus võib ajas nii kasvada kui ka kahaneda. Mineviku tootlus ei viita sarnasele tootlusele tulevikus. Välisvaluutas denomineeritud väärtpabereid mõjutab valuutakursside muutmise risk, mis võib vastavate väärtpaberite väärtust nii kasvatada kui ka kahandada.