Pühade järel haigutab rahakotis auk? Alusta aastat rahatargemalt!

Paljude jaoks on pühad stressirohke aeg ning tuleb nuputada, kuidas uuel aastal ots otsaga toime tulla. Praegu on hea vaadata üle pere rahaasjad, seada endale eesmärke ning kujundada harjumusi, mis rahalist heaolu toetavad. Millest aga alustada? Swedbanki Rahaasjade Teabekeskusel on viis nõuannet, kuidas aastale rahatargemalt vastu minna.

1. Sea eesmärgid, mis aitavad liikuda soovitud suunas.

Selgete eesmärkideta on raske tulemusteni jõuda. Niisiis pane paika sellised eesmärgid, mis on sulle isiklikult olulised, selged, mõõdetavad ja ajaliselt piiritletud. Näiteks: kogun 1. augustiks 200 eurot, et minna Hiiumaale puhkama, ning panen selleks iga kuu 25 eurot kõrvale. Konkreetne ja selget kasu näitav eesmärk on motiveerivam kui otsus lihtsalt vähem kulutada.

Eesmärgid sõnastatud? Nüüd motiveeri end nende poole liikuma. Näiteks kirjuta eesmärgid üles ja hoia neid pidevalt silme all. Lisaks võid appi võtta kujutlustehnikad, näiteks unistuste tahvli kujundamise. Räägi oma plaanidest ka lähedastega, et nemadki saaksid sind innustada. Muide, kui jagad suuremad eesmärgid väiksemateks osadeks, on nende poole lihtsam liikuda.

2. Tee kindlaks, kuhu raha kaob.

Paljud pered arvestavad rahaasju mälu abil. Kulusid kirja panemata on aga keeruline aru saada, millele ja kui palju täpselt raha kulus. Väljaminekutes aitab selgust luua eelarve. Võta kulude ülesmärkimiseks ja analüüsimiseks appi arvutiprogramm (näiteks Excel), internetipanga pakutav rahaplaneerija, mobiilirakendus või märkmik. Pere eelarvet on mõistlik koostada ühe kuu kaupa, sest nii palk kui ka kommunaal- ja laenumaksed ning mobiiliarved laekuvad tavaliselt kord kuus.

Alustuseks tuleta meelde oma viimase kuu tulud ja kulud. Pane kirja, kui suured olid sissetulekud ja millele raha kulus. Seejärel võta suuremad kulutused tõsisemalt ette ning mõtle läbi, kas need olid põhjendatud või leidub neile säästlikumaid alternatiive.

Kui eelmise kuu kulud kirjas, võta käsile järgmise kuu eelarve: märgi üles sissetulekud ja planeeri neist lähtudes kulud. Seejärel määra igale kulukategooriale piirid ning püüa neist kinni pidada.

3. Vaata üle ostukorv.

Toidukuludel on pere-eelarves väga suur osakaal – need moodustavad keskmiselt veerandi väljaminekutest. Üha kallinevate toiduhindade juures võiks neid tähelepanelikumalt jälgida, sest valikute muutmisega võib märkimisväärselt raha kokku hoida.

Kas kipud pärast tööpäeva sageli kiiresti poest läbi hüppama ja impulsiivoste tegema? Katseta algatuseks ostunimekirja koostamist ja pea sellest kinni, et ostukorvi ei satuks ebavajalikke tooteid. Kui soovid siit veel sammu edasi astuda, planeeri nädalamenüü. Nõnda jääb ära muretsemine selle pärast, mida õhtuks süüa teha, ning säästad ka tublisti aega.

Muide, uuringutest on selgunud, et kui käid võõras poes, siis lisad tõenäolisemalt ostukorvi asju, mida sa pole algselt kavatsenud osta. Seega eelista sisseoste teha kodupoes, kus orienteerud paremini.

4. Kujunda kasulikke harjumusi.

Analüüsi oma finantskäitumist ning vaata üle harjumused, mis rahakotti liigselt koormavad. Seejärel proovi neid vähendada ning järk-järgult asendada kasulike harjumustega.

Enda muutustega harjutamiseks seo need igapäevaste tegevustega. Näiteks iga kord, kui ostad midagi emotsiooni ajel, kanna sama suur summa oma säästukontole. See on kahel moel kasulik – nii hakkad iga ostu vajalikkust tõsisemalt kaaluma ning säästukonto kasvab.

5. Keskendu säästupuhvri loomisele.

Säästupuhver annab meelerahu, et tuled toime ka siis, kui sissetulekud vähenevad või väljaminekud ootamatult kasvavad. Säästupuhvri kogumist tasub alustada ka siis, kui saad kõrvale panna vaid väikesi summasid. Hoia puhvrit muudeks kulutusteks planeeritavast rahast eraldi.

Mida ette võtta, kui rahanappus on juba käes?

• Pane kirja kõik tasumist ootavad arved (summa, tasumise tähtaeg, intress ja viivis). Koosta tagasimaksegraafik ning tasu esimeses järjekorras need arved, millelt arvestatakse suuremat viivist või mille maksetähtaeg on varasem.
• Kui arved on kuhjunud, võta ühendust arve esitajaga, et võimalusel leppida kokku uus maksegraafik või saada ajapikendust.
• Sea suurematele kuludele (näiteks toit, hobid, väljas söömine) ranged piirid. Jaga summad nädalate peale, et kontrollida üle kulutamist.
• Otsi lisaraha teenimise võimalusi, näiteks mõni väiksem lisatöö.
• Väldi uute laenude võtmist. Kiir- ja tarbimislaenuga kaasnevad teenustasud ja intressikulud.