Swedbanki uuring: tudengid on rahaliselt haavatavas seisus
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus avalikustas teist järjestikust aastat finantstervise indeksi. Selle aluseks oleva uuringu tulemustest selgus, et hapraim finantstervis ja ‑võimekus on tudengite seas.
Ühest küljest on see ootuspärane, arvestades, et osal tudengitest puudub töötasu näol püsiv sissetulek, kuid teisest küljest tekitab ka muret.
Haavatava finantstervisega inimeste gruppi liigitus koguni pool tudengitest. Selgus, et tudengite kitsaskohtadeks on suutmatus rahaasju planeerida ja säästude puudumine. Samuti arvas 39 protsenti õppuritest, et ei saaks kõrvalise majandusliku abita hakkama. Ka finantsteadmise indeks oli madal just tudengite seas.
1. Kõige alus on eelarve koostamine
Eelarve annab hea ülevaate, kui suured on regulaarsed sissetulekud ja väljaminekud ning mille arvelt saab vajaduse korral kulutusi kokku tõmmata. Oluline on kirja panna ka kõige väiksemad ostud, sest pisikestest kuludest kasvavad kuu lõpuks juba märgatavad summad.
Eelarve koostamiseks on palju võimalusi: näiteks mõni rakendus (Bilance, MyFinance, Monefy), pankade pakutavad lahendused (nagu Minu eelarve) või Exceli tabel.
2. Vanemate juures elades on kulud väiksemad
Paljud noored täiskasvanud tajuvad, et pärast ülikooli minekut oleks aeg ka kodust välja kolida. See on justkui märk iseseisvumisest. Finantsilises mõttes ei ole see alati aga kõige mõistlikum valik. Kooli ajal vanemate juures elades saab hoida kulusid paremini kontrolli all ning tasapisi oma jalgealust kindlustada, et välja kolida.
3. Korteri üürimisega kaasnevad lisatasud
Paljudel juhtudel tuleb üürilepingut sõlmides tasuda tagatisraha, ettemaksuna ühe kuu üür ja maakleri tasu. Kui näiteks korteri üür on 250 eurot kuus, tuleb kohe välja käia 750 eurot. Kuidas siin kokku hoida?
Üürikorterit tasub otsida lisaks tavapärastele portaalidele Facebooki gruppidest, kus pakutakse korteri üürimist otse omanikult. Lisaks on turul portaale, kus tagatise summat ei pea maksma ning on suurem rõhk üürija taustal. Näiteks turvalisi üürilepinguid pakkuv platvorm Rendin, mis annab üürileandjale maksete garantii ja varakaitse ning üürnikule võimaluse üürida tagatisrahata.
Kui sobiv üürikodu välja valitud, tasub omanikult uurida ka kodukindlustuse kohta. Juhul kui see puudub, tasub see enda nimele sõlmida. Nii ei lähe eelarve tasakaalust välja, kui tekib veeuputus, puruneb alles ostetud sülearvuti või läheb rikki uus blender.
4. Õppelaenu võta nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik
Selleks, et elamiskulusid katta, võib tekkida soov vaadata ka õppelaenu poole. Laenu kaaludes tuleks arvestada, et tegu on pikaajalise finantskohustusega ning kui õppelaenu põhiosa peab tagasi maksma alles pärast õpingute lõppemist, siis intressi tuleb tasuda igal aastal.
Muide, laenu saab ka mitmes osas välja võtta. Nii ei ole ohtu, et üürile mõeldud raha kulub esimesel semestril hoopis reisimisele.
5. Tasub otsida riiklikke toetusi
Tasub uurida, milliseid toetusi pakub tudengitele kohalik omavalitsus, sest mõned omavalitsused toetavad tublimaid tudengeid stipendiumitega. Lisaks võiks vaadata ülikooli ja ka eraettevõtete pakutavate stipendiumite võimalusi. Needki on õpingute ajal toeks!
6. Kasuta teadmisi erialasel tööl
Kooli kõrvalt on kasulik otsida praktikat, vabatahtlikku või hooajalist tööd. Nii saab esimesed töökogemused ning suurenevad väljavaateid leida pärast lõpetamist valdkonnaga haakuvat tööd.
Lisaks tasub kaaluda, kas saaks pöörata oma senise hobi (näiteks fotograafia, keeleoskuse või veebikujunduse) sissetulekuks.
7. Tarbi mõistlikult
Tarbida pole tarvis rohkem, kui on vaja, ning laenuga pole mõtet osta asju, mis pakuvad lühiajalist rõõmu. Enne uue asja ostu tasub mõelda ka sellele, kas tegemist on soovi või vajadusega.
Enne toidupoodi minekut on nupukas koostada vaja minevatest asjadest ostunimekiri. Lisaks tasub teha nimekiri vajaminevatest tarbekaupadest, näiteks riietest ja jalanõudest, et nende oste soodsamale ajale planeerida.
