Tudengitele: üürilepingut sõlmides tunne oma õigusi

Linnapildis annavad taas tooni värsked tudengid, kes on silmitsi iseseisva elu võlude ja valudega. Ilma eelneva kogemuseta võibki käsi värisema hakata, kui allkirja ootab üüri- või tööleping. 

Üürikodu või ühiselamu, selles on küsimus!

Üks üürikodu suuremaid plusse on võimalus endale ise toanaabrit valida. See tagab turvatunde, sest ära jäävad ootamatused ja mure, kas uue korterikaaslasega klapitakse, jagatakse sarnaseid väärtusi ja rutiine. Kindlustundel on aga oma hind, sest üürikodu kulud on võrreldes ühiselamuga kõrgemad.

Sõltuvalt ülikoolist on ühiselamu üürihinnad peaaegu kaks korda odavamad kui näiteks Tartu kesklinnas asuval üürikorteril. Teisalt kaovad ühiselamu kohad nagu soojad saiad. Samuti kiputakse üürikorterisse ostma kõiksugu nipet-näpet, nii et lõpuks kulub nende peale ootamatult palju raha. Ühika puhul seda ei juhtu, sest seal pole lisaasjade jaoks lihtsalt ruumi.

Lisaks on ühiselamus elades veel kaks suurt eelist: saab uusi tutvusi ja tänu soodsale asukohale transpordikuludelt kokkuhoidmist. Kuigi kodus elamine võib piiravana tunduda, soovitan seda võimalusel siiski eelistada. Rahaline sääst ja tulevikuks tugevama hüppelaua ehitamine on seda väärt.

Peamised nõuanded üürilepingu sõlmimiseks

Mõtle läbi, kas sul on valitud eluaseme üürimiseks ikka rahalised vahendid olemas. Arvesta kindlasti ka olukorraga, kui sissetulek peaks ootamatult vähenema. Pea meeles järgmist:

1. Tutvu üüritavate ruumidega ning selle lähiümbrusega (asukoht, naabrid).
2. Sõlmi üürileping alati kirjalikult ning veendu, et üürilepingus oleks kokku lepitud kõik olulised tingimused (objekti aadress, osapooled, üürisumma, üürilepingu lõpetamise tingimused, kõrvalkulud).
   • Kirjalikult tuleks leppida kokku, et millised kulud kannab üürnik ning millised jäävad üürileandja kuludeks. Tutvu lisaks üürile ka võimalike kõrvalkuludega, mis üürimisega kaasnevad võib. Võimalusel väldi liiga üldsõnalist kokkulepet ning määratle võimalikult täpselt, millised kulutused jäävad üürniku kanda. Nt, kelle kanda jääb remondifond ja/või hoone korrashoiu- ja parenduskulud?
3. Tähtajatu või tähtajaline leping? Mõtle läbi, kas soovid sõlmida tähtajatu või tähtajalise üürilepingu. Neil on erinevad tagajärjed, eelkõige seoses ennetähtaegse lõpetamisega. Kas soovid siduda ennast konkreetseks tähtajaks või jätta olukord paindlikumaks, et lepingut on võimalik kergemalt ja lühema etteteatamistähtaja lõpetada?
   • Tähtajalist üürilepingut saab üürileandja enne tähtaja saabumist lõpetada ainult erakorraliselt, samuti on üürileandjal keerulisem tõsta üüri.
   • Tähtajatut üürilepingut saab see-eest üles öelda lisaks ka korraliselt (ilma põhjuseta), teavitades sellest teist osapoolt ette vähemalt 3-kuud. Tähtajatu lepingu puhul on üürileandjal suuremad õigused tõsta üüri.
4. Leppetrahv või viivis – juhuks, kui toimub lepingu rikkumine. Pane alati tähele, kas ja millises ulatuses on kokku lepitud võimalikud trahvid. Selleks võib olla leppetrahv kui ka viivis.
5. Lõpetuseks – võta aega, et üürilepinguga tutvuda. Kontrolli, millised on kummagi osapoole õigused ja kohustused ning kui kahtled, küsi abi. Alles seejärel allkirjasta!