Eesti ühiskonnas puudub kogemus, kuidas edukalt ettevõtet pärandada, aga see on jätkusuutliku majandusarengu küsimus
Aasta teisel poolel, kui inflatsioon normaliseerub ning intressimäärad langevad, peaks euroala majandus paranema.
Inflatsioon on maailmas langenud oodatust kiiremini.
Ettevõtete halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist.
Eesti majandus on kvartali võrdluses vähenenud juba alates eelmise aasta algusest ehk vähemalt kuus kvartalit järjest.
Viimase 10 aastaga on Eesti üldine hinnatase Euroopa Liiku riikidest kõige enam kasvanud.
Esimese kvartali majanduse 3,2% langus oli ootuspärane ja esialgsete arvestuste järgi väheneb SKP ka teises kvartalis.
Möödunud aasta viimases kvartalis vähenes Eesti SKP maht 4,1%, mis viis kogu aasta 1,3-protsendilisse langusesse.
Eesti inimeste ostujõud on languses juba alates ülemöödunud aasta sügisest, kui inflatsioon ületas netopalga kasvu.
Ootasime SKP vähenemist nii aasta kui kvartali võrdluses, kuid kvartaliga 2,4% langust oli oodatust nõrgem tulemus.
Teise kvartali 0,6% SKP kasv aastases võrdluses oli veidi alla meie ootuste.
Aastases võrdluses oli majanduskasv küll võrdlemisi tugev, kuid kvartali võrdluses vaid 0,1% kasv hoopis tagasihoidlikum
Energia- ja toorainete hindade tõus kiirendab juba niigi hoo sisse saanud inflatsiooni ja pidurdab majanduskasvu.
Kui möödunud aasta 8,3% majanduskasv oli ootuspärane, siis aasta viimase kvartali 8,6% kasv oli jällegi oodatust suurem.
Majanduskasv aeglustub sel aastal mõõdukama temponi.
Kui kogumajanduse SKP vähenes jooksevhindades 3,2%, siis vaid Harju- ja Tartumaal oli langus keskmisest väiksem.
Kolmanda kvartali tugev SKP kasv oli ootuspärane. Eesti majandus on eelmise aasta majanduslangusest kiiresti taastunud.
Jaekaubanduse ja tööstuse juuli ja augusti tugevad kasvunumbrid viitavad kiire majanduskasvu jätkumisele 3. kvartalis.
Teise kvartali 12,9-protsendine SKP kasv oli suurem kui me ootasime, kuid erilist üllatust see ei pakkunud.
Maailmamajandus taastub valitsuste ja keskpankade poolsete stiimulmeetmete ja vaktsineerimise toel.
Vaatamata viiruse leviku ohjeldamiseks seatud piirangutele tegi Eesti majandus esimeses kvartalis väga tugeva kasvu.
Käesoleva aasta riigieelarvest tehtavad kulud ületavad tulusid 1,7 miljardi euro võrra.
Pandeemia algusest on möödunud juba rohkem kui aasta, kuid viiruse levik on maailmas veel kõrge.
Enamus tegevusalasid näitasid möödunud aasta viimases kvartalis kas kasvu tugevnemist või languse taandumist.
Pandeemia on maailmas endiselt üheks kõige aktuaalsemaks teemaks, kuid olukorra paranemine on juba käega katsutav.
Tallinnas loodi möödunud aastal küll üle poole Eesti SKP-st, kuid see osakaal pole 2014. aastast oluliselt muutunud.
Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes langes Eesti SKP kolmandas kvartalis 1,9% ja esimese kolme kvartaliga 3,2%.
Kriisi madalaim punkt on läbitud, kuid viiruse teise laine ja uute piirangute taustal püsib ebakindlus endiselt kõrge.
Teise kvartali 6,9-protsendiline SKP langus oli oodatust väiksem. Esimesel poolaastal vähenes Eesti majanduse maht 3,9%.
Aasta esimese kvartali SKP 0,7% langus oli üsnagi ootuspärane.
